Hiina-Tai-India köögiga kohvik-restoran

Ja veel erineb Bamboo Aasia söögikohtadest selle poolest, et siin pole omainimesed ise eksootilist pudi-padi üles riputanud, tõenäoliselt on ruumide sisseseadmisel tööle võetud professionaalne sisekujundaja. Rohe-valged kombinatsioonid, bambusvaheseinad ja -detailid teevad ruumi õhuliseks, siin on hea olla.

Lauad on kaetud puhasvalgete linikutega ja lisaks nugadele-kahvlitele on valmis pandud ka söömispulgad, mida küll kasutada ei õnnestunud, aga sellest allpool. Menüü esindab avarat Aasiat - Hiina, India ja Tai on mahutanud ennast Bamboo ühiskööki. Nagu maailmajao mastaabid eeldavadki, täidab pakutavate roogade nimekiri kümmekond lehekülge. Näiteks lambaliharoogade puhul on kõigepealt jaotus "Hõrk lambaliha", mille päritolu on täpsemalt määratlemata, aga tõenäoliselt on tegemist Hiina köögiga, siis "Tai lambaliha toidud" ja siis "India lambaliha toidud". Kokku 16 rooga ja seda ainuüksi lambalihast. Veel on ka kana-, sea-, veise-, konna-, pardiliharoad, mereanniroad ja taimetoiduroad, riis ja nuudlid ning magustoidud. Nii et kokku vähemalt sada nimetust. Justkui Aasia köögi ringvaade - pool tundi ja ongi maailmajao roogadest ülevaade saadud!

Kõigepealt tuli supp, tuline, vürtsikas, natukese tomatiga kalakonservi kõrvalmaitsega Tom Yum Thaley ehk vürtsine Tai supp kalmaaride, krevettide, kalade, seente, sidrunilehe, sidrunirohu ja koriandriga. Oli päris hea ja peaasi - vürtsikas. Järgmiseks tulid täidisega rullid. Rullid olid seekord hiigelmõõtmetes, jämeda pannkoogi sisse keeratud ja maitsetud. Valmis lõigatud tükid olid liiga suured, et korraga suhu mahtuda. Nii et pulgad jäid ära, nuga ja kahvel olid sobivamad riistad. Mul vedas, sain rullide söömiseks ka taldriku, aga lauakaaslasele ei toodud midagi. Tema oli oma supi kätte saanud ja ettekandja arvates polnud talle ilmselt rohkem ette nähtud. Õnneks oli supikausil alustaldrik, väiksevõitu, aga ajas asja ära - ühe tüki kaupa mahtus sealt rulle sööma küll.

Kui toodi roheline kanakarri ja riis, siis läks keerulisemaks - alustaldrik oli ikka liiga väike, kastet läks üle ääre, aga sööja oli visa ega andnud alla. Ettekandja kah mitte - ei mingit leebust, ei mingit taldrikut! Valge linik polnud pärast enam nii valge, seal oli punase kastme plekke ja kanakarri pruunikat tooni. Kanakarri kastmeosa oli mõnus, vürtsikas ja kookosene, aga pulkadega polnud siin jälle midagi teha - kanatükid olid parajad kamakad, mida korraga suhu ei lükka.

Teenindus polnud Bamboos ei hea ega halb, see oli olematu. Esialgu küll tundus, et mingi kontakt tekkis - ettekandja oli kana asemel kala kuulnud ja kinnitas mulle, et nii ma ollagi ütelnud - kalakarri. Aga see jäi viimaseks vestluseks ja viimaseks tähelepanuavalduseks üldse. Isegi raha järele ei tahtnud keegi tulla.

Märkimist väärib Bamboo menüü eesti keel, tõeline neljanda järgu pidžin pärast rahvusvaheliselt levinud kirjapildis omakeelseid, inglise- ja venekeelseid nimesid.