Piimatootjad jooksid PRIA antud lisakvoodile tormi

Seega viis korda rohkem kui ELi lubatud norm. Kriteeriumitele vastavaid taotlusi oli 42 000 tonni eest.

Lisakvoote said taotleda need tootjad, kes täitsid eelmisel kvoodiaastal vähemalt 90 protsenti neile määratud piimakvoodist. "Kuna reservis pole nii palju, kui küsiti, siis toimub jagamine võrdse kohtlemise printsiibi alusel ja küsijad saavad mingi protsendi küsitud kogusest," sõnas PRIA sekkumise, eraladustamise ja kvoodi büroo juhataja Lily Hantson.

Paljud piimatootjad suudaksid rohkem toota, kui lubatud. Väätsa Agro OÜ tegevjuhi Tiit Tuuleveski sõnul on kvootide süsteem üks suur jama ja majanduse ülereguleerimine. "Võimu ja jaksu on rohkem toota," lisas Tuuleveski. Samuti tunnistab Tuuleveski, et turul on piima järele tohutu nõudlus.

Ka Rakvere Piimaühistusse kuuluvad piimatootjad esitasid lisakvooditaotluse. "Julgelt võiks rohkem toota," sõnas Rakvere Piimaühistu tegevjuht Toivo Raudver. tema sõnul on piimatoodetel päris kena turg.

Taotlust ei esitanud piimatootjad, kes ei täitnud kriteeriume või olid varem saadud kvoodiga rahul.

OÜ Estonia tegevjuhi Ain Aasa sõnul ei taotlenud nad lisakvooti, sest seoses loomade ümberpaigutusega ei täitnud nad kriteeriume. Samas tunnistab ka Aasa, et tulevikus läheb tootmine kindlasti suuremaks.

"Meie oleme rahul sellega, mis meil on," sõnas Halinga OÜ tegevjuht Raul Peetson. Peetsoni sõnul täidavad nad sada protsenti oma kvoodist ja tootmispiirangud neid ei ahista.

Piimatootjate sõnul on raske hinnata, mis mõju võib olla piimakvootidel piima hinnale. Aasa sõnul mõjutab piima hinda rohkem maailmaturul toimuv kui kvoodid.

ELi määratud kvootide eesmärk on piirata piima ületootmist. Samas kasvab maailmaturul üha enam piimatoodete nõudlus.

Hantsoni sõnul on ületootmine karistatav trahviga. Raudveri sõnul pole ettevõtted, kes on üle tootnud, trahvi saanud. Järelikult on nõudlus olemas ja ELi kvoodid on määratud vale hinnangu alusel, ütles ta.

Tähtajaks laekunud taotlused vaatab PRIA läbi ning otsustab kvoodi suurendamise või suurendamata jätmise hiljemalt 15. augustiks. Kvoodiaasta algab 1. aprillil ning lõpeb järgmise aasta 31. märtsil. Eestis on praegu 1437 kvoodiomanikku.

Kehtiva ELi seaduse kohaselt toimivad piimakvoodid 31.märtsini 2015. Euroopa Komisjon on teada andnud, et kvoodid peaksid 2015 kaduma ja neilt kvootide kehtivuse pikendamise ettepanekut oodata ei ole.

Mida rohkem piima ja piimatooteid suudetakse turul ja mitte toetusskeemide abil realiseerida, seda vähem mõtet kvoodisüsteemil on. Seda suunda on tugevalt toetanud viimase aja maailmaturu nõudluse kasv. Põllumajanduse otsetoetused seotakse edaspidi tootmisest lahti, mis tähendab, et toetuse suurus ei sõltu enam toodetud kogusest. Mõni tootja ei tooda enam üldse piima ja saab toetust samamoodi edasi, samas kui mõni tootja tahaks tootmist laiendada, aga takistuseks on piimakvoot. On loomulik, et piima hinna tõusu ja investeerimisvõimaluste paranemise tõttu sooviksid paljud tootmist laiendada.

Eestil on isegi suhteliselt hästi läinud - kui meil oli veel kuni eelmise kvoodiaastani võimalik reservist välja jagada märkimisväärseid kvoodikoguseid, siis näiteks Tšehhis tuli ELiga liitudes kõigi tootjate kvoote 9 protsendi võrra vähendada.