Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Paadisild ehita arukalt ja ette mõeldes

Marina Tigasing 06. august 2007, 00:00

Et silla ehitamine õnnestuks ja ehitis ka püsiks, tuleks esmalt välja selgitada kalda eripära, vastavalt sellele saab valida juba sobiva sillatüübi. Oluline on ehitada sild nii, et see kestaks ka pärast sügistorme ja talvejääd ning vajadusel saaks seda veest välja tõsta.

Sillad, mille ehitamine keerukas pole, valmivad meistrite abiga ruttu.

Ujuv paadisild sobib rohkem tuulisesse randa, kus veetaseme kõikumised on suured või mõõdukad. OÜ Top Marine juhataja Andry Prodeli sõnul on ujuksilla eelis püsiv vabaparda kõrgus muutuva veetaseme korral.

"Sellist silda on lihtne kohapeal monteerida ja demonteerida. Samas talveks võetakse pontoonsild kaldale viiva silla küljest lahti, tõmmatakse kaldale ja veetakse veepiirist kaugemale, et jää seda lõhkuma ei hakkaks," lisab ta.

Paadisilla ujukitena võib kasutada plastist või metallist ujukeid või vanu tünne.

Paadisilla ja platvormi ühenduskohad peavad olema liigendatud. Ka kinnitus kaldale peab olema liikuv. Kõik naelad ja kinnitusklambrid peavad olema kuumtsingitud või roostevabast terasest.

Silla ankurdamine tehakse terastrosside ja raskuste, nt kivide abil. Kui kalda põhi on pehme ja sügav, võib ankurdamist teha põhja puuprussi või terastoru abil. Paadisild ühendatakse platvormiga liigendite abil.

Vaiadel paadisild sobib kruusa-, liiva- või mudapõhjaga kaldale, kus veetaseme kõikumised ei ole eriti suured. "Kuna silla ehitamine on lihtne ja küllaltki odav, võib vaiad teha näiteks 100 × 100 mm või 125 × 125 mm prussidest, sõltuvalt silla suurusest. Vaiad võivad olla ka veidi pikemad, kui ei ole teada, kui sügavale põhja on võimalik neid suruda," selgitab Prodel.

Prussid lõigatakse parajaks, kui kõik silla komponendid on asetatud paigale. Pikki vaiaotsasid võib hiljem kasutada ka silla käsipuude tugedena. Vaiad lüüakse põhja raske vasaraga. Töö tehakse kas paadis seistes või talvel, kui saab jää peal olla.

"Vaiad tuleb paigaldada pisut väljapoole kaldu, sest nii tuleb sild märksa tugevam," lisab Prodel. "Kui vaiad on löödud võimalikult sügavale põhja, ühendatakse need paaristaladega. Paadisilla pikitalad kannavad omakorda pealislaudu. Lõpuks võib paadisilla otsa tugevdada sõrestikuga."

Kui rannik on kivise kaldaga, tasuks kaaluda pukkpaadisilla ehitust. "Pukksild ehk kivikastidel paadisild on analoogne vaisillaga, kuid tugevama konstruktsiooniga. Sild kinnitatakse põhja raskete kivide abil, kuid talveks tõstetakse maale," räägib Prodel.

Ka pukkpaadisillal tuleb jalad väljapoole kaldu ehitada, sest sellest sõltub silla tugevus. Puki kõrgus valitakse kohapeal. Pukk tehakse 50×100 mm prussidest. Puki jalad peavad olema natuke pikemad ja need lõigatakse õigesse mõõtu põhja paigaldamise ajal, et pukk jääks otse. Paadisilla veepealne osa võidakse valmis ehitada kaldal.

Vabalt kandev ehk konsool-paadisild sobib väga järsu kaljuse kalda äärde. "See sobib just sellistele kallastele, kus tavalised paadisillad ei püsi. Konsoolsilla ehitamine nõuab kehitusalaseid teadmisi ning karkassiprussid peavad olema võimalikult kvaliteetsest puidust," selgitab Prodel.

Silla kinnituskohad tuleb ehitada korralikult. On tähtis, et karkassiprussidele ei tehtaks mingisuguseid avasid ega lõikeid, sest need nõrgestavad aja möödudes silda. Silla pealisosa ehitatakse 25-38 × 100 × 125 mm puitmaterjalist.

Kuna paadisilla karkass puutub pidevalt veega kokku, tuleb see ehitada immutatud puidust.

Ning soovitatav on, et paadisilla detailid oleks enne immutamist juba õigesse pikkusesse lõigatud, et vältida materjali otstest mädaniku sissetungi. "Immutatud puit ehk kestvuspuit on töödeldud/immutatud mädanikuvastase kemikaaliga, mis pikendab puidu kasutusiga välitingimustes. Puidu kasutusiga pikeneb 3-10 korda," selgitab ASi Kestvuspuit direktor Taavi Saar.

Ehkki immutatud puit on tavapuidust kordi kallim, tasub see ennast pikemas perspektiivis siiski ära. Immutatud puit kestab kauem ja seetõttu kasutatakse seda tihti välistreppide ja rõdude ehitamisel, aga ka sellistes ehitistes, kus puidu väljavahetamine läheb väga kulukaks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:34
Otsi:

Ava täpsem otsing