Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Odavatest ühikatest saab lähiajal minevik

Eleri Lopp 10. august 2007, 00:00

Aastatega on kõrgkoolide ühiselamutes tundmatuseni muutunud nii olud kui ka üürisumma. Oli aegu, mil ühikatoa eest maksti 2 rubla. Tänased tudengid toa eest maksavad palehigis kümneid kordi rohkem ja on sunnitud õppimise kõrvalt tööl käima.

1995. aastal küsiti Tartus Pepleri ühikas kuus üüri 113 krooni ja mingeid makse ei lisandunud. Täna küsitakse samas kohas kõige rohkem 2076 krooni kuus, olenevalt toa suurusest. Kindlasti on tänapäeval lisandunud luksust. Mõnes kohas kuivatatakse 10 krooni eest isegi pesu ära. Internet ja muu säärane on muutunud nii tavaliseks, et raske on seda luksuseks nimetada, kuid erinevus on seegi. Paraku tuleb ka interneti eest ühikas kukrut kergitada.

Tallinna Tehnikaülikooli ühikad on odavamad. Ilmselt langetavad üüri laest kukkuv krohv ja lohku vajunud põrandad, kuid üliõpilase jaoks on öömaja seegi. Veel käesoleval aastal sai tudeng Akadeemia tee 7 ühiselamus hakkama 260 krooniga, kui leidis samasse ühikatuppa veel paar kaaslast.

Paraku lõpeb odav lõbu kiiresti. Nimelt läheb Akadeemia tee 7 lammutamisele ja tudengid saavad alustada ühiselamurõõmude nautimist uues majas alles 2009. aastast. Siis on neli inimest mahutava boksi üür praeguse prognoosi järgi 4000 krooni.

Tartus on üliõpilasküla jätkusuutlik, Tallinna asjad mulle ei meeldi. Tol ajal olid ühikahinnad marginaalsed, kuid ühikakohtadest oli puudus.

Olen elanud 3. klassist kuni ülikoolini ühiselamus. Võrreldes põhikooli ja keskkooliga oli ülikoolis luksuslik elamine. Ühiselamu elu oli väga värvikas. Kes pole elanud ühikas, on üht-teist kaotanud. Iga päev juhtus midagi põnevat. Süsteem peaks olema selline, et kõigil, kellel tahtmist õppida, ei tohiks ülikool maksude pärast pooleli jääda.

Valisin võimaluse ühiselamus elada, sest ühikas asub koolile lähedal. Samuti oli see tunduvalt odavam kui üürida korter, isegi mitme peale. Sain koha äsja renoveeritud ühiselamusse ning see lisas samuti kaalu ühika kasuks.

Üüri hinnad on võrreldes esialgsetega tõusnud kuue aasta jooksul kaks korda. Kommunaalmaksed on tõusnud tihemini. Vaatamata hinnatõusule on ühikas siiski odavam kui korter, kuigi ruutmeetri hind tuleb üsna kõrge.

Üüri peale kulub olenevalt aastaajast kuni tuhat krooni (koos kommunaalmaksetega). Üüri maksan ise. Kunagi sain Tallinna linnalt ka eluaseme toetust, kuid seda pole enam juba aastaid.

Kamba peale korteri võtmisest olen mõelnud. Aga pärast seda, kui vaatasin korterite üürihindasid, enam ei taha. 1-toaline korter on juba 3000-4000 krooni kuus. Ja tudengid töötavad ikka ju tavaliselt klienditeenindajatena. Ehk siis poole kohaga tööl käies on kuupalk umbes sama suur kui üür. Vanemad kahjuks ei saa rahaliselt toetada. Ühiselamu on igal juhul parem. Mul on valida, kas korter ja nälgimine või ühiselamu ja söömine. Mida teeksite teie? Süüa tahame ju kõik.

Iga tudeng tahab kulutada võimalikult vähe.

Muidugi võiks see summa olla sümboolne, 200 krooni kuus näiteks. Miks mitte. Ma ise oleksin väga rahul. Aga olgem ausad, pole meie ühiskond nii väga rikas. Kuigi räägitakse et majanduskasv on meeletu, siis mina küll sellest aru pole veel saanud, et paremini elaksin. Rikas pole ka meie ülikool TTÜ. Ülikool peab võimaldama tudengitele uusi loengusaale, uusi ühiselamuid, uut tehnoloogiat. Kui valida, kas sümboolne üür ja mitte eriti heade õppetingimustega kool või natuke kõrgem üür ja paremad õppetingimused, valiksin mina teise variandi.

Mina küll nii ei arva. Tasuta lõunaid pole olemas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing