Reede 20. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ka kodus töötajale tuleb tagada ohutu töökoht

Keidi Niitsoo 13. august 2007, 00:00

Eesti Tööandjate Keskliidu juristi Heddi Lutteruse kinnitusel on tööandjal kohustus tagada töötaja tervise kaitse ja ohutud tingimused, sõltumata sellest, kas töötaja töötab tööandja asukohas või kodus.

Seega tuleb ka kodutöötajale tagada ohutu töökeskkond, sobilikud töövahendid ja tervisekontroll ning anda vajadusel isikukaitsevahendid. Samas on kodus töötamise korral tööandjal raske kontrollida tervisekaitse ja töökeskkonna ohutuse nõuete täitmist ning töövahendite nõuetekohast kasutamist, sest tal puudub tavapärane kontroll töökeskkonna ja

-ruumide üle. Ühtlasi peab tööandja arvestama ka töötaja kodu privaatsusega.

Lutteruse hinnangul võib osutuda problemaatiliseks, kuidas tagada töötaja kodus tööruumi kohandamine vastavaks kõigile töökohale esitatavatele nõuetele või töötaja kodus nõuete järgimist kontrollida.

"On väga oluline, et tööandja ja kodutöötaja lepiksid töölepingus täpselt kokku kodutöö üksikasjades," toonitab Lutterus. Tuleb silmas pidada, et lepingus ei saa kokku leppida töötaja jaoks seaduses sätestatust halvemates tingimustes, sest sellised kahjulikumad tingimused on töölepingu seaduse järgi tühised.

Seega ei saa praegu töölepingus näiteks kokku leppida, et kodutöötaja kannab ise osaliselt vastutust töökeskkonna ja -tervishoiu nõuete järgimise eest, sest seaduse järgi lasub vastutus ainult tööandjal. Tööandja võib kaaluda kodutöötaja kindlustamist õnnetusjuhtumite vastu, kuid tuleb siiski silmas pidada, et see ei vabasta tööandjat tema vastutusest, rõhutab Lutterus.

Töölepingus tuleks Lutteruse soovitusel kokku leppida ka töötaja konkreetsed kohustused tervisekaitse- ja ohutusnõuete täitmisel, informeerimiskohustus, tööandja ligipääs tööruumile töötaja kodus ja muud võimalikud kontrollimehhanismid.

Kui kodutöötaja ei täida tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, saab tööandja töötajat ka distsiplinaarkorras karistada.

Praegu on kodutöö levinud just kontoritööde puhul, mille juures on tervise- ja ohutusnõuete järgimine üldiselt lihtsam. Lutteruse arvates sõltub kodutöö rakendamine paljuski siiski poolte vastastikusest usaldusest.

Elisa Eesti ASi suhtekorraldusjuhi Regina Salmu kinnitust mööda on paljudel töötajatel võimalik teha kaugtööd. Kaugtöö korral vastutab töökeskkonna eest kaugtöö tegija ise, hoolitsedes oma töölaua, töötooli ja valgustuse eest.

Ainsa erandina toob Salmu välja töötaja nägemise halvenemise, mille korral maksab Elisa töötajale prillide muretsemisel kompensatsiooni. Sel juhul ei sea nad mingeid eritingimusi ega erista, kas nägemine on halvenenud kontoris tagatud töötingimustega töökeskkonnas või kaugtööd tehes.

Elisa Eesti ASi pearaamatupidaja Merike Mumme kasutab kaugtöö võimalust aeg-ajalt oma aja paremaks planeerimiseks ning kiireloomuliste tööülesannete jooksvaks lahendamiseks.

Mumme ei tunne mingit vajadust selle järele, et ettevõte hakkaks korraldama tema kodust töötegemise kohta.

"Kaugtöö on minu jaoks pigem võimalus töötada vajaduse korral koduses keskkonnas - koduse töölaua taga, rõdul või suvekodus," iseloomustab Mumme. Seetõttu oleks tema meelest pigem häiriv, kui tööandja asuks tegema ettekirjutusi tema kaugtöö tingimuste kohta.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing