Valitsus maksab pigem hiigeltrahvi?

ÄP 29. august 2007, 00:00

Tänane Äripäev kirjutab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastatavate vee- ja kanalisatsiooniprojektide valmimise venimisest. Ehitushinnad on lakke hüpanud ning planeeritud summadega projekte enam ei ehita. Umbes samasuguse sisuga loo kirjutas Äripäev ka aasta tagasi. Seega on veel üks aasta ametnike ja poliitikute saamatuse tõttu asja lahendada liiva jooksnud.

Praeguse asjade käigu juures paistab Äripäevale, et valitsus lepib pigem EList ähvardava uue trahviga - 20 000 eurot ehk 313 200 krooni iga päeva eest kuni nõuete täitmiseni -, kui et pakub olukorrale mõistliku lahenduse.

Olukorrale ei paista lahendust ka järgneva viie-kuue aasta jooksul tulevat. Valitsus pole 2008-2011 eelarvestrateegias ette näinud raha keskkonnaprojektide kallinemise katteks ega ka vastu tulnud keskkonnaministeeriumi taotlusele EList rahastatavate projektide lõpuleviimiseks lisaraha eraldamiseks keskkonnaministeeriumi eelarvesse.

Veel juuni algupoolel rääkis keskkonnaminister Jaanus Tamkivi raha otsimisest ja hankestrateegiatest, et minimeerida kallinemisi ja kasutada planeeritud vahendeid efektiivsemalt. Mil moel täpselt, pole selge siiani. Ehitushindade kallinemist riik ju pidurdada, veel vähem reguleerida ei saa. Tamkivi pildus poliitikute käibefraase veel siis, kui riigi eelarvestrateegia oli lukku löödud.

Siit saab teha ühe järelduse - poliitikud pole suutnud lahenduses kokku leppida. Ka rahandusminister Ivari Padari ajab tänases lehes umbmäärast juttu. Toimetusele teadaolevalt on Tamkivi EList rahastatavate projektidega seotud vee-ettevõtetele andnud mõista, et riigilt pole mõtet abi oodata - saagu ise hakkama.

Seda võib muidugi pidada lahenduseks Ansipi valitsuse moodi. See tähendab, et vee hind tõuseb lakke, sest ettevõtted on sunnitud projektide elluviimiseks laenu hankima. Laenu peavad võtma need, kel pole võimalik omavalitsustelt enam lisaraha saada, seejuures on eurotoetusega juba arvestatud. Mõne piirkonna probleemid võib sel viisil siiski lahendada.

Iseenesest on loogiline, et vesi (ja reovee puhastamine) maksab nii palju, kui palju maksab selle tootmine, kvaliteedinõuete täitmine, tarbijateni viimine, pluss investeeringud. Samas toetabki EL selliseid projekte seepärast, et veemajanduse ELi tasemele viimine on kulukas. On selge, et Eesti riik seadis omakohustuse täitmiseks ebareaalse tärmini.

Andrus Ansipi valitsus paistab võtvat selle eest vastutuse... trahvi makstes. Jättes vee-ettevõtted iseseisvalt probleemiga maadlema, on tulemus see, et riik maksab ELile trahvi, projektid on endiselt lõpetamata ning tarbijatel pole puhast vett ikka. Mõistlikum on tulevikus terendav trahvisumma kulutada praegu projektide lõpetamiseks - see tuleb nagunii veetarbijailt kogutud maksudest - ja taotleda samal ajal EList lisaraha.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing