Salapärased optsioonid turul

Optsioonistaar "keegi" kirjutas üle-eelmisel nädalal välja, st müüs lühikeseks 61 730 Standard & Poors 500 ostuoptsiooni, korjates sel viisil turult pea viis miljardit dollarit, vahendas www.optioninvestor.com. Huvitavaks teeb tehingu lisaks mahule ka täitmishind (strike) ja eluiga - kui S&P 500 indeks kauples eelmise nädala lõpus üle 1400 punkti, siis "keegi" panustas asjaolule, et indeks langeb septembri kolmandaks reedeks 700-le punktile. Võite ise ette kujutada, mis peaks juhtuma, et toimuks selline äkksööst sügavikku. Kui aga turg tõuseb, kaotab "keegi" antud tehingu pealt tohutuid summasid.

Ja see pole veel kõik - "keegi" on soetanud samaväärse koguse S&P 500 müügioptsioone täitmishinnaga 1700 punkti, mille väärtuseks on umbes 1,4 miljardit dollarit. Tehingute teenustasud on kokku umbes miljon dollarit.

Oletades, et aruanded on ebakorrektsed ja nende tehingutega panustati hoopis tõusule ehk "keegi" võttis sisse pika positsiooni, tähendab see, et nimetatud visioonile tehti 4,7 miljardi dollari ehk 54 miljardi Eesti krooni suurune panus. Samas, kui "keegi" soetas ostuoptsioone, kas ta müüs siis müügioptsioone, mis annaks esimesega sama efekti?

Võrdluseks oli kolm nädalat enne juuli optsioonireedet avatud 790 S&P 500 ostu- ja 7300 müügioptsiooni, täitmishinnaks 700. Augustis oli ostu poolel sarnaseid tehinguid üleval 1250 ja müügi poolel14800. Eelmise aasta septembris, kui S&P kauples 1300 punkti tasemel, panustati analoogsetel tingimustel tõusule 700 optsiooniga, avatud müügioptsioone oli aga 7500.

Seega miks? Kas keegi tõesti panustas niivõrd suure hulga raha puhtalt langusele? Kas ta teab midagi? Kas Bin Ladeni tehinguks ristitud skeemil on seost rohkem kui ainult nimi?

Veidi rahustavam tundub võimalus, et mõni pank vajas valitsevate volatiilsete aegade tõttu kiiresti ja suures mahus raha, mistõttu müüdi kauplejatele nii ostu- kui ka müügioptsioone ja koguti sel viisil 6,16 miljardit dollarit (veidi üle 70 miljardi krooni). Taolise skeemi puhul on risk üsna väike, sest kui turg kukub, muutuvad ostuoptsioonid odavamaks ja müügioptsioonid kallimaks üsna võrdselt - nad on nii sügaval rahas. Vastupidine on olukord siis, kui turg juhtub tõusma. Tegemist oleks küll kalli, kuid siiski väga kiire laenuga. Kui mõni suurettevõte oli tõesti hädas ja ei saanud laenuturul vajalikku raha, siis oleks selline tegutsemisviis olnud üks võimalus. Probleemid võivad aga tekkida, kui see "keegi" ei suuda raha tagasi maksta. Kas sel juhul tehakse analoogtehing oktoobrioptsioonidega? Ja edasi?

Aga lugu ei lõpe ka veel siin. Optsioonidega on panustatud veel DJ Eurostoxx 50-le ja Nikkei 225-le.

Seega - kas keegi tõesti ootab Bin Ladenilt 9/11 seitsmenda aastapäeva suurejoonelist tähistamist või on mõni suur finantsinstitutsioon pankrotti minemas? Või siiski haaras mõni rahahädas pank või fond õlekõrrest ja läks mõlemalt poolt lühikeseks, lootes, et suudab laenu kolme nädalaga tagasi maksta?

Nende kirjeldatud S&P indeksi tehingute puhul ei ole tegelikult optsioonidega suurt midagi pistmist. Need on puhtalt indeksi lühikeseks müümise tehingud selge visiooniga, et turg langeb.

Turg ei pea sugugi palju langema, et kasumit teenida. Piisab 5-10protsendilisest langusest, et tehingukulud kuhjaga ära katta ja korralikult kasumit teenida. Investor on müünud väga sügaval rahas ostuoptsioone ja ostnud samuti suhteliselt sügaval rahas müügioptsioone. Kahe tehinguhinna vahelisel alal, kui indeks liigub vahemikus 700-1700, on tegemist puhtalt lühikese positsiooniga indeksis ja iga indeksi üheprotsendiline kukkumine tänasest tasemest tähendab investorile kasumit ca 185 miljonit dollarit ehk üle 2 miljardi krooni. Indeksi tõus muidugi tähendab sama suurt kahjumit. See, et indeks kukuks alla 700, vajab ilmselt üleüldist tuumarünnakut USA vastu ja on praktiliselt võimatu. Küll aga võib indeks tõusta üle 1700 ja sel juhul ostetud müügioptsioonid lõpetavad väärtusetult ning investori risk väheneb poole võrra.

Jääb küsimus, et miks valiti turu short'imiseks indeksioptsioonid, mitte näiteks futuurid. Raske öelda, võibolla oli optsioonides lihtsam likviidsust ja vastaspoolt leida või siis on investor paremini varjatud. Igatahes tundub, et kui see info nende tehingute kohta vastab tõele, võib keegi teada turust rohkem. See mulje levib ka turuosaliste seas ning see on ka ilmselt mitmete teiste rahast väljas ostetud müügioptsioonide põhjuseks. Nende näol on tegemist sisuliselt lotopiletitega. Äkki tõesti laseb Bin Laden 11. septembril USA suurlinnad õhku?

Eelmisel nädalal parajat furoori tekitanud kummalised tehingud optsiooniturul teeb radikaalseks see, et aktsiaindeks S&P 500 peaks nende hindadeni jõudmiseks liikuma pea 50 protsenti üles või alla enne 21. septembrit. Nii suuri liikumisi nii lühikese aja jooksul börsidel reeglina ei toimu.

Kuna selle perioodi sisse jääb ka 11. septembri terrorirünnaku aastapäev, siis on see tehing nimetatud juba "Bin Ladeni tehinguks". Arvestades, et juuli keskpaigast alates on turud väga närvilised olnud, siis ollakse selliste asjade suhtes väga tundlikud.

Kuid tuleb arvestada, et kuiva statistika järgi on pea võimatu öelda, mis tüüpi tehinguga tegu oli ning mida nende optsioonide ostja soovis saavutada. Sest erinevate optsioonistrateegiatega on võimalik saavutada väga erinevaid eesmärke. Ma isiklikult arvan, et siin on tegemist üsna keeruka optsioonistrateegiaga "box", mille puhul mitme tehingu tulemusena saavutatakse see, et optsioonide ostja sisuliselt laenab raha välja ning müüja laenab raha sisse. Seega on tegemist põhimõtteliselt laenutehinguga.