Raskeim liikluses on isiklik eeskuju

Augusti 31 liiklussurma on ikka hirmuäratavalt palju küll. Aga neid inimesi ei ärata ellu parimagi tahtmise juures. Peab tõsiselt aru pidama, kuidas säästa tänaseid ja homseid liiklejaid halvimast.

Liikluskultuur on paljuski kinni eeskujus, mida meile annavad tipp-poliitikud, -ärimehed, ka -sportlased.

Teisisõnu, näiteks ministri või riigikogu liikme tabamine liikluseeskirjade jämedalt rikkumiselt muudab asjatuks suure hulga inimeste selgitustöö.

Keskmises liiklejas tekib trots: miks nemad võivad ja mina ei või? Näiteks miks peab minister tingimata kihutama vilkurite sähvides ja teisi liiklejaid teepervele surudes? Kiire? Võib-olla õnnestuks veerand tundi varem teele asuda? Uhkelt sõita on ju kena, aga kes tahaks olla teise sordi liikleja?

Vilkurid võiks jääda vaid operatiivsõidukitele - politseile, päästeametile ja kiirabile -, ja toretsev korteež välisriikide riigipeadele.

Oma inimesed saavad tavaliikluseeskirju järgides kohale küll. Positiivne eeskuju, "käige minu sõnade JA tegude järgi", on suurema mõjuga kui karistuste karmistamine. Jüri Mõis siseministrina kihutamas, Ken-Marti Vaher justiitsministrina kihutamas, Edgar Savisaar Tallinna linnapeana kihutamas, Andrus Värnik maailmameistrina kihutamas - need on ainult mõned näited prominentsetest kihutajatest, kes on nullinud selgitustööd.

Hea on siiski, et prominentide juhtumeid ei ole summutatud. See annaks veel suurema tagasilöögi.

Või mis on saanud automaatsest kiirusemõõtmisest? Palju juttu, vähe villa. Pole kuulda olnud, et mõni kihutaja oleks automaatse kontrolli abil vahele võetud. Seega võivad kihutajad mõttes parastada: välja tuli nii, nagu alati. Samas distsiplineerib suurem oht vahele jääda rohkem kui väike oht vahele jääda koos karmi karistusega.

Eilses Postimehes tegi Priit Pullerits sarkastilise ettepaneku kõik liiklusmärgid, foorid, teemärgistused ära kaotada - et juhtide ohutunne suureneks ja fataalseid õnnetusi seeläbi loodetavasti vähem juhtuks.

Ratsionaalne iva on selles, et kui tahes detailne reglementeeritus ei tööta, kui puudub ohutaju, vahelejäämise šansid on väikesed ja riigiisadelt pole samuti eeskuju loota. Superstaari seisusse tõusis hoopis pime ja joobes noormees, kelle politsei kaks korda rooli tagant eemaldas. Ühiskonna suhtumisest on hea näide raadiote liiklusliinid, kuhu antakse teada patrullidest, või tulede vilgutamine. Võiks olla liiklusliin, kuhu saab anda teada liikluseeskirju rikkuvast autost - number, koht ja sõidusuund.

Kõik meetmed ei ole veel ära proovitud, on jäänud üks vaevanõudvamaid. Poliitikud, ärimehed, sportlased ja teised arvamusliidrid: tehke liikluseeskirjade täitmisele rohkem isiklikku positiivset reklaami.

Autor: ÄP