Maksustaks kasiinod käibe järgi - rahast tekiks ülevaade

Kehtiva hasartmängumaksuseaduse järgi maksavad kasiinod riigile iga mänguautomaadi ning mängulaua eest kuus kindla rahasumma, praegu vastavalt 7000 ning 20 000 krooni. Selge ja lihtne.

Maksuamet on rahul - maksud laekuvad probleemideta, kiirelt kasvanud mänguautomaatide arv on ka summat jõudsalt suurendanud. Kui jaanuaris oli Eestis pea 4000 mänguautomaati ning 60 mängulauda, siis septembris vastavalt ligi 5000 ning 66.

Kokku maksti eelmisel aastal riigile hasartmängumaksu 306 mln, selle aasta üheksa kuuga aga juba 292 mln krooni. Maksuametil pole kohustust ega huvi tegeleda kasiinode raamatupidamisega - maks on inventaripõhine.

Hollandis, kus kasiinod on riigi monopol, on kõik mänguautomaadid ühendatud ühtsesse serverisse. Mina ei ole seda meelt, et kasiinod tuleks riigistada. Aga rahasummade üle, mis kasiinodest läbi käivad, peaks riigil olema täpne ülevaade. Aegade jooksul on koostatud raporteid, et kasiinod on rahapesu ning maksupettuste riskikohad. CIA mõne aasta taguses maailma faktiraamatus oli Eesti üheks probleemiks märgitud hasartmängude sektori võimalik osa rahapesus.

Kui sellised kahtlused on üleval, võiks riik kasiinodes raha liikumist tõhusamalt kontrollida. Rahandusministeeriumis on koostamisel uus hasartmänguseaduse eelnõu, selles on aga truuks jäädud inventaripõhisele maksustamisele.

Plaanis on küll kehtestada, et mänguautomaate ühendav elektrooniline arvestus- ja kontrollisüsteem peab salvestama mänguautomaati sisestatud raha, žetoonide, tšekkide kogusumma; mängupanuste (credits) kogusumma, võitude kogusumma, mängude arvu, automaadist välja võetud rahasummad ja väljavõtmise aja. Samuti tuleb ühendada süsteem maksuameti infosüsteemiga.

Teise võimalusena võiksid eelnõu koostajad kaaluda kasiinode maksustamist käibe järgi. Käibepõhine maksustamine nõuaks haldurilt kindlasti rohkem tööd, aga ehk lõppeksid siis jutud sellest, kuidas ühe kasiinofirma ostul tasuti 170 miljonit krooni enam, kui seda ametlikult näidati, või kuidas kasiinodes makstakse siiani osa arvetest kassast võetud sularahaga.

Küsimus pole selles, kas üks või teine maksustamisviis toob riigile rohkem raha sisse või on keerulisem kontrollida, eesmärk peab olema selgus ning läbipaistvus kasiinoäris. Selle poolt peaksid olema ju ka kõik kasiinoomanikud.