Lääne-Virumaa ettevõtete TOP 2006

Ettevõtte juhid nimetavad Kunda Nordic Tsemendi edu esmaseks ja kõige olulisemaks alustalaks motiveeritud ja lojaalse töötajaskonna, kes on teadlikud firma ees seisvatest eesmärkidest ning tegutsevad nende täitmise nimel.

Aastal 2005 täitus 135 aastat tsemenditootmise algusest Kundas ning 200 aastat Kunda sadama rajamisest. Nende ajalooliste daatumitega on tihedalt seotud ka tänane Kunda Nordic Tsement (KNT) ning ettevõtte eduloo kirjutamisel ei saa tähelepanuta jätta firma ajalugu, seda pinnast, millesse aastate eest tsemenditootmise seeme külvati. Ja edukas pole tsemenditootmine alati olnud - KNT algusaastatel oli ettevõtte pikemat aega suures kahjumis, sest toimusid suuremahulised investeeringud tehasesse ja sadamasse ning ka turusituatsioon oli praegusest ebasoodsam.

"Kui vaadata meie töötajate firmas töötatud aastate statistikat, siis 30 ja 40 aasta tööjuubelid ei ole sugugi haruldased, pigem vastupidi," kinnitab tsemenditehase marketingidirektor Imre Leetma. "See on märk, et meie töötajad hindavad firmat ning see omakorda loob soodsad eeldused tugeva kollektiivi tekkimiseks."

Teiseks edu aluseks on Leetma hinnangul investeeringute õigeaegne planeerimine ning püüd põhjalikult analüüsida turul toimuvat ka pikas perspektiivis.

Käesoleval aastal lõppes kolmanda pöördahju renoveerimine - mahukas projekt, mis sai alguse 2005. aasta sügisel ning mille kogumahuks kujunes veidi üle 200 miljoni krooni. Selle tulemusel kasvas klinkri tootmismaht, mis võimaldas kasvatada eelkõige klinkri kui tsemendi toorme eksporti kontserni tehasele Ceslasse ning Soome, Finnsementile. Praegu on käimas uue tsemendiveski ehitustööd.

Selle projekti maksumus ulatub umbes 145 miljoni kroonini. Veski peaks käiku minema 2008. aasta kevadel ja annab võimaluse suurendada tehase tsemendijahvatusvõimsust.

KNT haldusdirektori Arvo Vainlo sõnul väärivad ettevõtte heade majandustulemuste puhul märkimist veel tehnika ja seadmete ennetav ja ajastatud hooldus ning toormaterjalidega kindlustatus aastakümneteks.

"Klinkriahjude iga-aastane hooldus on viidud kolme nädalani senise kuue asemel ning ahjude ja veskite kasutuse tegur on väga hea," selgitab Vainlo.

Firma müügistrateegiat iseloomustades märgib Imre Leetma, et eesmärk pole hindasid hüppeliselt kasvatada.

"Oleme püüdnud klientidele tagada stabiilsed tarned ning püsiva hinnataseme. Loomulikult sõltume ka meie paljudest välisteguritest, energia ja toorme hindade tõusust, kasvavatest tööjõukuludest, tõusevad saaste- ning ressursimaksud jne," kinnitab ta.

2006. aastal müüs KNT tsementi ja klinkrit 921 000 tonni, mis on senine rekordaasta firma ajaloos. Tulemuslik oli ka killustiku müük, mis küündis 454 000 tonnini, olulise osa ettevõtte käibesse andis Kunda sadam.

Eelmisel aastal Lääne-Virumaa TOPi esikohal trooninud OÜ Bellus Furnitur on küll tänavu koha võrra langenud, mis aga ei tähenda, nagu oleks ettevõtte hoogne kasv aeglustunud.

Soome juurtega ärimeestele Rolf ja Rikard Relanderile kuuluv Bellus Furnitur on muu hulgas sage külaline ka Äripäeva mööblitootjate edetabeli esimesel astmel (2003. ja 2005. aastal), lisaks on ettevõte oma kaheksa tegevusaasta jooksul olnud ka Lääne-Virumaa gasellide nimekirjas.

Rolf Relanderi sõnul pole aastaga ettevõtte tegemistes suurt midagi muutunud peale selle, et osteti tehas Räpinas, mis aitas kaasa müügi suurenemisele 70 miljoni krooni võrra.

Toodangus ei püüa Bellus olla trendiseadja, küll aga on firma palgal kaks disainerit, kelle eesmärk on luua moodsat, aga samas ka mugavat ja praktilist mööblit.

"Eks me oleme oma valitud suunda aastaid raha matnud, oleme keskendunud sellele, mida me oskame ning see on võimaldanud iga aastaga 50-80 protsenti kasvada," selgitab Rolf Relander edu tagamaad.

Ta peab oluliseks, et arengualdis ettevõte peaks kõigepealt leidma oma niši, milles arvatakse ennast hea olevat ning unustada kõik kõrvalised valdkonnad. Relander on ka seda meelt, et maailmas on raske leida niivõrd hea majanduskliimaga riike, kui seda on Eesti.

Praegu aastas üle pooleteise tuhande Palms kaubamärgiga metsatõstuki tootev Palmse Mehaanikakoda sai alguse sellest, kui värske TTÜ inseneridiplomi omanik Anti Puusepp mahajäetud sigalas heinakaarutajaid hakkas tegema.

Eesti krooni tuleku ajal nurgakivi saanud äri võib täna mõõta 150 miljoni kroonini ulatuva käibe ning 11,7 miljoni krooni suuruse kasumiga. Tänu kiirele kasvule on Palmse Mehaanikakoda viiel korral koha leidnud Eesti gasellide edetabeli, 2003.-2005. aasta tulemuste põhjal muide on ettevõte Lääne-Viru edukaim gasell.

"Alustasime isaga tühjalt kohalt, selles paigas, kus praegu asub tehas, oli 1990ndate alguses vana viilhall," meenutab Anti Puusepp, kes koos isa Aadu Puusepaga jagab praegu osalust OÜs Palmse Mehaanikakoda. Selle tütarfirma OÜ Palms Metal osalus on jagatud emafirma ja Palms Metali juhataja Bert Silla vahel. Neist esimene ettevõte on spetsialiseerunud metsatõstukite ja -haagiste tootmisele, teine valmistab põllumajanduses kasutatavaid kallurhaagiseid.

"Tegelikult oleme me kogu aeg ühte ja sama rida ajanud ning see järjekindlus hakkab lõpuks ennast ära tasuma," iseloomustab Puusepp oma ärifilosoofiat. "Olin algusest peale teadlik, et ma ei hakka tegelema mingi allhanketööga," kinnitab Puusepp. "Poldikesi treides võib küll ära elada, aga kuigi kaugele sellega ei purjeta. Minu ambitsioonid on aga suuremad - meie müüme kõigepealt ajutööd ja alles seejärel masinaid."

Anti Puusepa kreedo sõnastub umbes nõnda, et tootmine peab olema efektiivne, mis tähendab võimalikult väheste inimestega võimalikult suure tööhulga ärategemist.Palmse tehase toodangut on täis kogu Euroopa. Järgmisel aastal loodab Puusepp tehaseväravast välja saata 2000 metsatõstukit.

Lääne-Virumaalt Gaselli TOP 100 esindatud neli firmat on oma tegevusalade poolest üldisel gaselli-maastikul stampidest mõnevõrra erinevad ettevõtted.

Nimelt on vähemalt kolme puhul neist tegemist tootmisettevõtetega. Ühtekokku on Lääne-Virumaal üheksa gasell-ettevõtet.

Palmse Mehaanikakoda on koos oma tütarettevõttega OÜ Palms Metal arvestatav kodumaine masinaehituse tootmisüksus, valmistades metsatõstukeid ja -haagiseid ning puiduhaaratseid. Tütarfirma on spetsialiseerunud põllumajanduses kasutatavate seadmete tootmisele.

Ettevõte on tegutsenud Eesti taasiseseisvumisest alates - 15 tegevusaastat iseloomustavad stabiilsus ja tahe areneda. Selle viimase väite iseloomustamiseks olgu siinkohal märgitud, et gaselliks on Palmse Mehaanikakoda liigitatud ühtekokku juba viis korda.

Edetabelisse pääsemiseks peab ettevõtte registreerimisaadress või tootmine/tegevus asuma vastavas maakonnas. Samuti peab ettevõte olema tegutsenud kahel järjestikusel täismajandusaastal.

2006. aasta TOPi koostamiseks tellis Äripäev justiitsministeeriumi registrikeskusest 2005. aasta majandustulemuste põhjal maakonna 150 käibelt suurima ettevõtte andmed. Andmed saadeti ettevõtetele kontrollimiseks ja paluti neid täiendada 2006. aasta majandusnäitajatega. Arvutustes osalesid kõik ettevõtted, kes saatsid TOPi koostamiseks vajalikud finantsnäitajad.

Ettevõtted seatakse pingeritta kuue näitaja põhjal: müügitulu 2006. aastal, selle kasv võrreldes 2005, maksueelne kasum 2006. aastal, kasumi kasv võrreldes 2005, rentaablus aastal 2006 ja omakapitali tootlikkus aastal 2006.

Ettevõtted reastatakse iga näitaja põhjal, iga koht järjestuses annab vastava arvu punkte. Kuue tabeli punktid liidetakse. Võidab kõige vähem punkte kogunud ettevõte.

Lääne-Virumaa TOPi mullust edetabelit tänavusega kõrvutades tahaks küll kõigepealt öelda, et sealmail on aastad vennad olnud. Või mida arvata tõsiasjast, et mullune esikohaettevõte on tänavu teine, eelmise aasta kolmas firma on nüüd esimene.

Lisaks veel see, et 2005. aasta majandustulemuste põhjal teiseks platseerunud puidutöötleja Vest-Wood Eesti on käesolevas TOPis seitsmes, mullune kaheksas Palmse Mehaanikakoda aga tänavu omakorda kolmas.

Ühest küljest näitab see, et Lääne-Virus käib tippettevõtete vahel tihe rebimine stiilis kord Vestman all ja Piibeleht peal, siis jälle Piibeleht peal ja Vestman all. Teisalt aga tekitab küsimuse, kas sealkandis siis uusi ja edukaid tegijaid peale ei kasvagi.

Tänavuses TOPis teiseks taandunud Bellus Furnituri puhul on tegemist kõige muu kui vähikäiguga, sest aastaid Äripäeva Gaselli TOPis figureerinud ettevõte suutis ka 2006. aastal tunamullusega võrreldes käivet peaaegu kahekordistada, reitingu viis ehk mõnevõrra alla "vaid" kuus miljonit krooni suurenenud kasum. Sest tegemist on firmaga, kes 2005. aastal suurendas 2004. aastaga võrreldes oma kasuminumbreid koguni seitse korda - 2,4 miljonilt 17,4 miljoni kroonini.

Kahekordse Lääne-Virumaa TOPi võitja kontos läbi aegade madalaim koht selles tabelis - kaheksas.

Siiani pole Vest-Wood Eesti neljandast kohast allapoole langenud. Samas oleks kõik justkui korras, sest müügitulu suurenes aastaga üle saja miljoni, kasum umbes kuue miljoni krooni võrra. Ju siis lihtsalt konkurentide majandusnäitajad olid sedapuhku mõnevõrra paremad.

Ettevõte, millel praeguse ehitusbuumi tingimustes läheb super hästi. Läks hästi juba tunamullu, mis eelmisel aastal väljendus kolmanda koha näol.

Täna triumfeerib kodumaine, küll Skandinaavia kontserni Heidelberg kuuluv tsemenditootja esikohal.

Vaid ülivõrretes saab iseloomustada ka numbreid, tänu millele firma selle esikoha välja teenis - samasse suurusjärku jäänud müügitulu juures kergitas Kunda Nordic Tsement kasumit saja miljoni krooni võrra - 169 miljonilt 264 miljoni kroonini.