Konsortsium uurib kõrvaltoimeid

Villu Päärt 02. oktoober 2007, 00:00

Ravimitööstus on võtnud ettevaatliku hoiaku pärast seda, kui mitmete ravimite turuletulekule on pandud keeld ning Mercki valuvaigisti Vioxx 2004. aastal müügilt tagasi korjati, sest see suurendas südameinfarkti riski. Ravimiarendusse ja kliinilistele katstele kulutatud miljoneid dollareid pole tagasikorjatud ravimi pealt enam kuidagi võimalik tagasi teenida.

Suured farmaatsiafirmad, nende hulgas GlaxoSmithKline ja Pfizer on kokku leppinud kolme teadusasutuse ning USA toidu- ja ravimiametiga konsortsiumi loomises, mis hakkab tegelema ravimite tõsiste kõrvalmõjudega, kirjutas The Guardian.

Konsortsium hakkab otsima geneetilisi põhjuseid, miks inimesed reageerivad ravimitele erinevalt, eesmärk on leida juba enne ravimi tarvitamist need patsiendid, kellel ravim võib tõsiseid kõrvalmõjusid tekitada.

Ravimifirmad panevad kokku töö käigus kogunenud andmed kõrvalmõjude kohta, samuti lisavad oma andmed teadusasutused. Uusi andmeid otsitakse inimgenoomist.

Ravimite ohutusküsimus on saanud ülioluliseks. Viiest uuest ravimist neli ei saa USA ravimi- ja toiduametilt luba, see on mõjunud laastavalt farmaatsiakompaniide aktsiahindadele. Kui turult tuleb ära korjata juba müügiloa saanud ravim, nagu juhtus Vioxxiga, peab ravimifirma arvestama sadadesse miljonitesse dollaritesse ulatuvate kahjudega.

USA toidu- ja ravimiameti ravimivaldkonna juht Janet Woodcook ütles, et amet on juba kolm aastakümmet puutunud kokku ravimite tõsiste kõrvaltoimetega. Tihti pole aru saadud aru mõjude põhjustest.

Vastloodud konsortsiumi juhataja Arthur Holden rõhutas, et pole vajadust loobuda ravimist, mis on osutunud mõne inimese puhul väga tõhusaks, kui on võimalik eelnevalt välja sõeluda need, kellel on kõrvaltoimete risk. Konsortsium keskendub esmalt kahele valdkonnale: ravimite mürgine toime maksale ja harvaesinev, kuid ülitõsine Stevens-Johnsoni sündroom - äärmiselt tugev nahareaktsioon, millega kaasnevad nahakahjustused, haavandid ja villid.

Neid reaktsioone võivad esile kutsuda peaaegu kõik ravimid, isegi ilma retseptita müüdav ibuprofeen. Nüüd püütakse leida vastavad geneetilised markerid ning need teadlastele, ravimiarendajatele ja farmaatsiafirmadele teatavaks teha.

Järgmisena hakatakse uurima ravimite kõrvaltoimena tekkivaid südame rütmihäireid, kaalus juurdevõtmist ning neerupuudulikkust.

Holdeni sõnul on selliseid kõrvaltoimeid puudutavate geeniuuringute hind nii kõrge, et ükski ravimifirma ei suudaks neid iseseisvalt teha.

Ravimifirma GlaxoSmithKline'i asepresident Dan Burns märkis, et firma otsustas projektis osaleda patsientide ohutuse nimel. Burns hoiatas, et geeniuuringutest ei pruugi piisata, arvesse tuleb võtta, kuidas haiged täidavad arsti nõuandeid. Konsortsium loodab Stevens-Johnsoni sündroomi uuringutega lõpetada juba aasta jooksul.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing