RMK uus juht lubab keskenduda raie asemel kasvatamisele

RMK nõukogu esimehe Ülle Rajasalu sõnul tuleb ettevõttes edaspidi esikohale seada metsa kasvatamine ja hooldamine, mitte selle raiumine ja müümine.

Kallase sõnul on ta nõukogu plaaniga nõus. "See ei tähenda automaatselt, et raiemahud suureneksid või väheneksid," ütles ta ja märkis, et raiemahud võiksid teatud juhtudel ka suureneda, näiteks hooldusraiet võiks olla rohkem.

2003. aastal RMK juhi kohalt lahkuma sunnitud Kallas valiti teisipäeval uuesti RMK juhiks. Kallas ütles tookord, et konflikti põhjustas tõenäoliselt keskkonnaminister Villu Reiljani omast erinev arusaam RMK arengukavast. Kallas ei soovinud kommenteerida, kas RMK on politiseeritud asutus või mitte. "Mida tähendab politiseeritud?" küsis ta.

Kallas möönis, et praegune RMK nõukogu kiitis heaks tema nägemuse organisatsiooni arengust, mis kattub suuresti nelja aasta tagusega. Aga tookord RMK nõukogule see arengukava ei sobinud, ütleb Kallas. "Minu põhimõtted on absoluutselt samaks jäänud. Üks põhjus, miks ma kandideerisin, on see, et tahan jätkata tööd, mis mul seal pooleli jäi," rõhutas Kallas.

Tööleping sõlmitakse temaga viieks aastaks.

Samuti RMK juhiks kandideerinud, kuid siis oma kandidatuuri tagasi võtnud Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektor Andres Talijärv leidis, et Eesti metsanduse süsteem on mäda, sest palju metsa lastakse raisku. Talijärve teeb murelikuks see, et RMK ei täida oma arengukavas lubatud lageraie mahtu, vaid igal aastal raiutakse vähem kui plaanitud. Lageraiet oli plaanitud kaks miljonit tihumeetrit eelmisel aastal, aga tegelikult raiuti 1,5 miljonit tihumeetrit.

Talijärve sõnul ei ole RMK plaan pöörata senisest suuremat rõhku metsa kasvatamisele ja hooldamisele halb, aga silmas tuleks pidada seda, mida vastu saadakse.

"Metsa kasvatatakse ju eesmärgiga, nagu ka põllumajanduses kasvatatakse sigu eesmärgiga sealt midagi saada. Metsa kasvatatakse kirvega," ütles Talijärv.

Talijärve sõnul on Eestis praegu üle 100 000 hektari metsa, mida tuleks kohe maha raiuda.