Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pankrotis ettevõtete aktsiate saaga
"Kehtiva seaduse kohaselt saab edasi kanda kahju, mis tekkis aktsiate võõrandamisest," selgitas rahandusministeeriumi finantspoliitika osakonna finantsturgude talituse juhataja Thomas Auväärt. Kui näiteks tuua ASA Kindlustus, siis tema puhul on küll põhiosas pankrotimenetlus lõpule viidud, kuid ettevõte seisab endiselt äriregistris. Seega - kui aktsiad väärtpaberikontol seisavad, siis aktsiate võõrandamist toimunud ei ole, isegi kui väärtus on langenud nulli. Seepärast ei saa neid tuludeklaratsioonis kahjumisse kanda.
Ka maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Aule Kindsigo ütles, et pankrotistunud ettevõtete aktsiate kontol seismist ei saa käsitleda aktsiate võõrandamisena. Isegi kui õnnestub need aktsiad kellelegi maha müüa, tuleb tõendada, et võõrandamine tõesti aset leidis. "Tegemist on väärtpabeririskiga, mis on väärtpaberitega äritsemisel olemas," nentis Kindsigo taoliste aktsionäride kehvasid väljavaateid kommenteerides.
"Kui ettevõtte pankroti- või likvideerimismenetlus käib, puudub Eesti Väärtpaberikeskusel (EVK) õiguslik alus ettevõtet ja tema väärtpabereid registrist kustutada," rääkis Eesti Väärtpaberikeskuse tegevjuht Kristel Johanson.
Ta möönis, et probleem puudutab eelkõige pikaleveninud ja keerukaid pankroti- ja likvideerimismenetlusi, mille puhul aktsionärid, kes kunagi antud ettevõtte väärtpaberitesse investeerisid, ei saa neist lahti enne, kui ettevõte lõpetatakse. "Niipea kui ettevõtte likvideerimine on lõpetatud ja ettevõte äriregistrist kustutatud, kustutatakse väärtpaberite keskregistrist ka ettevõtte väärtpaberid."
Johanson nõustus, et väärtpaberite hoidmisega kaasnevad investori jaoks kulud, mis on seotud konto hooldamisega. Samas on tema hinnangul selliste väärtpaberite hooldustasu EVK hinnakirja kohaselt kuus võrdlemisi väike - kaks krooni kontol hoitavate väärtpaberite arvust või rahalisest väärtusest sõltumata. Seda juhul, kui kontol ei hoita börsil kaubeldavaid väärtpabereid.
Lõppinvestori jaoks võib hooldustasu olla küll mõnevõrra suurem, see sõltub konkreetse kontohaldurpanga hinnakirjast. "Kui aga investor hoiab lisaks sellistele väärtpaberitele oma kontol ka teisi väärtpabereid, peaks see väärtpaberikonto hooldustasu maksmisest tuleneva võimaliku kahju siiski neutraliseerima," oli Johanson veendunud.
Probleemi tõstatamine sai alguse sellest, et kahel Äripäeva töötajal on juba pikka aega väärtpaberiregistris oleva pankrotistunud ettevõtte - ASA Kindlustuse ja Tellisco - aktsiad, millest soovivad vabaneda.
Äripäeva arvamustoimetaja Mati Feldmann soetas ASA Kindlustuse aktsiad emissioonist 1997. aastal. Firma läks pankrotti oma viis-kuus aastat tagasi. Mati väärtpaberikontol seisavad endiselt ASA Kindlustuse aktsiad, nagu oleks need kaubeldavad.
Mati soovib kanda aktsiad väärtpaberikahju hulka, et vähendada väärtpaberitulult makstavat tulumaksu.
Äripäeva analüütikul Peeter Tederil on Tellisco aktsiad. Firma läks pankrotti 2000. aastal. Sel aastal jäi tal EVK konto tühjaks, kui Tellisco välja arvata.
Kontohaldur arvutab aktsiate hinda ikka nominaali järgi. Kuna soetushind on 0,87 krooni, siis on Peetril arvestuslikult kena kasum kontol.
Kontohaldustasu koguneb aastas veidi alla 150 krooni.
Probleemi tõstatamisel pöörduti esimesena finantsinspektsiooni, kes soovitas pöörduda Eesti Väärtpaberikeskuse (EVK) poole.
EVK soovitas omakorda pöörduda rahandusministeeriumi või Eesti maksu- ja tolliameti (EMTA) poole.
Kuna finantsinspektsioon leidis, et tegemist on juriidilise küsimusega, soovitati pöörduda ka justiitsministeeriumi poole.
Justiitsministeerium ütles omakorda, et tegemist on raamatupidamise probleemiga, seega soovitas pöörduda rahandusministeeriumi poole.
Rahandusministeerium lõplikku vastust ei andnud, pigem tõdes, et tegemist on pikaajalise ja tõsise probleemiga ning eelkõige koostöös EVK pidaja ja justiitsministeeriumiga tuleks analüüsida, mis oleks antud olukorrale kõige mõistlikum lahendus.
Kuna rahandusministeeriumi sõnul on tegemist suhteliselt keerukate juriidiliste küsimustega (ning seejuures tuleb alati arvestada, et kõikide osapoolte õigused peaksid selles protsessis olema piisaval määral kaitstud), ei sünni sobilikud lahendused mõistagi üleöö.
Seega kavatseb rahandusministeerium ilmselt probleemi edaspidi põhjalikumalt analüüsida ning sobilikke lahendusvariante leida.
Täpset ajakava on aga raske lubada.
Autor: Virge Lahe