Pühapäev 19. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Sajuvesi uputab keldrit enim

Siim Sultson 10. oktoober 2007, 00:00

"Vundamendi kuivaks saamiseks tuleb teha kaks asja. Esiteks tuleb juhtida vihmavesi majast kaugele, teiseks peab uurima, kui kõrgele tõuseb pinnavesi," toob Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise instituudi erakorraline professor Karl Õiger esile kuiva hoonealuse põhivõtted.

Vanematel majadel niiskustõkkena kasutatud tambitud savi või bituumenvõõp on nüüdseks tihti kahjustatud. Savikihis on oma töö teinud vihmaussid, bituumenit aga paigaldati nõukogude ajal vahel üsnagi suvaliselt.

Väga niisketes piirkondades võib niiskustõkkest ümber müüri üksi väheks jääda. Peale pressiv pinnasevesi tungib siis keldrisse hoopis isoleerimata põranda kaudu.

Kui liivase või muu dreeniva pinnase puhul võib veesurve olla hajus, siis savipinnasesse ehitatud vundament on justkui kausis ja pinnasevesi koguneb survestama vundamenti.

Säästva Renoveerimise Infokeskuse restaureerijate ühenduse spetsialist Oskar Nõges peab vanema maja puhul sobivaks vundamendi pigitamist, kruntimist või lausa savimattidega katmist. Halvaks ei pea ta ka tänapäevast mummulist pruunikat isoleerkatet.

Lihtsaimaks lahenduseks pinnasevee vastu on Õigeri arvates rajada drenaažisüsteem. Uuel majal soovitab Õiger see kohe ära teha. Vanemal aga tähendab see mahukaid vundamendi ümbruse lahtikaevamise töid.

Drenaaž tõmbab põhjavee maja ümber madalaks ning vundamendi ümber moodustub kuiv lehter.

Samas pole tema sõnul drenaažist pikalt tolku, kui hoonenurkades puuduvad kaevud, kust kaudu saab kord aastas süsteemi kontrollida ja vajadusel puhastada.

Mitmesuguseid torutooteid müüva Uponor Eesti OÜ müügidirektor Aivar Sigur peab maja ehitamisel drenaaži pealt kokku hoidmist rumalaks ja lühinägelikuks. Hilisemate niiskuskahjustuste likvideerimine tuleb mitu korda kallim.

"Drenaaž ja sajuveesüsteem ümber maja on kaks ise asja," hoiatab ta neid maja juures kokku juhtimast. Et suure saju ajal ei hakkaks drenaaž maja all vundamenti kastva dušina tööle, tuleb süsteemid kokku juhtida hoonest võimalikult kaugel olevas kaevus, kus on drenaaži tagasilöögiklapp.

Kuivendussüsteemide torud paigaldatakse vundamendi taldmikust nõks allapoole, nii valgub pinnasevesi hõlpsamini drenaaži. Paigutuselt peaks drenaažitoru olema vundamendile lähemal, sajuveetoru kaugemal.

Allapoole 1,5meetrist külmumispiiri või soojustuse alla paigaldatud torud toimivad aasta läbi. Nii sajuvee- kui ka drenaažikaev võiks Siguri soovitusel olla vähemalt igal teisel majanurgal.

Kui sügisel vundament ootamatult liguneb, soovitab Õiger esimese asjana juhtida vihmavesi majast kaugemale eriliste maa-aluste kaldu olevate kiledega. Sigur pakub lahenduseks ka räästa ja vihmaveetorude alla rennide paigutamist, mis viiksid vihmavee majast võimalikult kaugele. Nii jääks vundamenti esialgu mõjutama vaid pinnasevesi.

Minu maja veneaegsete vundamendiblokkide vahel oli vähe segu. Oli näha suuri pragusid, polnud niiskustõket. Kaevasin 1,5 meetri jagu maad lahti ja tegin vedela pigiga niiskustõkke. Siis täitsin meetri peale liiva ja kruusaga. Panin vertikaalse soojustuse, seejärel täitsin kuni maapinnani, panin horisontaalse soojustuse ja selle alla kile.

Iga maja ehitamiseks pole drenaaži vaja. Kui pinnas on vett juhtiv, piisab niiskustõkkest.

Et niiskust eemale hoida, tuleb vundament soojustada. Enne seda tuleb panna niiskustõke.

Tulemusega olen rahul. Maja on endisest kuivem.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:05
Otsi:

Ava täpsem otsing