Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kaunid mõisad Põhja-Eesti pärliks

Marko Kaldur 12. oktoober 2007, 00:00

Esimene silmapaistvam põhjaranniku mõisakompleks teel Tallinnast Narva on Kolga. Nagu paljud teisedki Eesti mõisad, koosneb Kolga kontrastidest. Park on korrastatud ja kõrvalhooned üles ehitatud, ent hiigelsuur peahoone on kehvemas seisus. Sammaste all peab jälgima, et kuskilt krohvitükk pähe ei langeks või jalg läbi ajahambast puretud põranda ei vajuks. Nukker on vaadata, kuidas ajahammas kunagist Eesti suurimat mõisa pureb - õnneks käivad sealgi taastamistööd. Samas peahoones leidub tagasihoidlik restoran, kus kõht mõnusalt täis süüa.

Lahemaa mõisakolmnurga tuntuim esindaja on Palmse. Renoveeritud mõis on Virumaa Muuseumide käsutuses, ka korraldatakse mõisas ja ümbruses vabaõhuüritusi.

Vähem tuntud, ent palju esinduslikum on Sagadi mõis. Suure õueala ja pargiga kompleks mõjub suurejoonelisema ning stiilsemana kui Palmse, mõisapark sobib romantilisteks jalutuskäikudeks. Peahoones asub RMK metsamuuseum, kompleksis tegutsevad lisaks restoran ja hotell.

Kolmas kuldse kolmnurga mõis Vihulas ootab veel restaureerimist. Kunagi oli Vihula üks rikkalikumatest mõisaansamblitest. Oma panuse annab Vihula võlule mitmepalgeline mõisapark. Seda läbib Mustoja jõgi, mille kõrgete paepaljanditega kaldajoonele sarnast teistest mõisaparkidest naljalt ei leia.

Huvilistel on võimalik sõita Mustoja jõel ka vesiratastega, uudistada vee poolt paekaldasse uuristatud koopakesi ning tiirutada paisjärve kõrkjapuhmaste vahel.

Vihulale lisab salapära asjaolu, et mõisas tegutses sõja ajal Saksa luurekool, kus koolitati kaugluurajaid. Kooli olevat külastanud ka Saksa luureülem Canaris ning legendide järgi suisa Hitler isiklikult.

Ajahambast puretud Kavastu mõisa hoonetest on säilinud vähesed. See on üks paiku, mille kallal Kalevipoeg vandaalitses - nimelt üritas ta Tartust Toomemäelt heidetud kiviga mõisa purustada. Kivi potsatas kahju tegemata mõisaparki, ent hoonete lagunemise eest hoolitsesid hiljem nii loodusjõud kui ka inimkäed.

Siiski on vaatamist vääriva ehitisena säilinud Kavastu mõisakompleksi ümbritsenud müüri nurgatorn ehk tuvitorn, mis üksikuna mõisapargi serval seisab.

Kunda mõisa omaaegset hiilgust võib aimata jõe kaldail kõrguvatest varemetest. Lääne pool Kalevipoja korda saadetud vägitegudele sekundeeris Kundas sajandeid hiljem punavägi, mille võitlejad üritasid mõisa purustada. Neil õnnestus hoonestik maha põletada, õnneks pääses ehitis lõplikust hävingust.

Mõisa lähistel paikneva Lammasmäe alla olevat maetud Rootsi kuninga Gustav Adolfi sõjasaak. Varanduse otsijate tegevusest annavad märku arvukad kaevejäljed ja augud Lammasmäe nõlvades.

Põhjarannikul oli Kalevipoja järgmiseks ohvriks Malla mõis, mille aknaid soovis ta sisse visata. Lingutamine aga ebaõnnestus ning mere äärde kukkunud kivi tuntakse tänapäeval Ehalkivina. Viimastel aastatel on Malla mõisa ümbruses sagimine pihta hakanud ning peahoonet ja kõrvalhooneid restaureerima asutud.

Kalvi mõisale läheneja vaatevälja ilmub esmalt vaade kunagisele linnusele, millest säilinud teeäärsed varemed. Mõnesaja aasta eest paiknes ka mõis linnuse kohal, ent koliti hiljem mõnisada meetrit mere poole, pankranniku veerele. Eksklusiivse hotellina tuntuks saanud mõisa ümbrus on avatud kõigile huvilistele, kes tiikide ja purskkaevudega pargis jalutada soovivad.

Tuhmiks pärliks põhjaranniku mõisate kees on Aa. Kompleksi välimus jätab räsitud ja väsinud mulje hoolimata asjaolust, et seal on pea pidevalt elanikud sees olnud. Hooned on enam-vähem korras ning märgata võib endiste aegade hiilgust, ent puudub mõisale vajalik sära ja veetlus.

Saka mõis oli nõukogude piirivalve käsutuses, kes lahkudes jättis maha rüüstatud kompleksi. Hoolimata taastamistöödest pole peahoone veel korda saanud ning selle tühjad aknasilmad jälgivad mõisast möödujaid. Küll on mõisa abihoonetes koha leidnud stiilne mõisahotell. Mõisa lähedal taastatud piirivalvetorni tipul asuvalt vaateplatvormilt avaneb kaunis vaade.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:49
Otsi:

Ava täpsem otsing