Kes peost pildi teeb?

Isegi kui mõni töötajatest oskab teha pea sama kvaliteetseid pilte kui profifotograafid, võiks firmapeol eelistada siiski elukutselist pildistajat. Sellisel juhul jäävad ära kehva kompositsiooniga kaadrid või ebameeldivad üllatused täis saanud mälukaardi näol. Pealegi on töötajatel sel juhul ka võimalus oma pidu täiel rinnal nautida.

"Meid on õnnistatud sellega, et meie meeskonnas on palju fotograafiahuvilisi," selgitab OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa turundusjuht Tiina Shein. "Seetõttu pole 90 protsendil juhtudest tarvis kasutada profifotograafi teenuseid. Meie maaklerite ja hindajate üks põhilisi töövahendeid on fotoaparaat, mis põhjendab ka nii paljude kõrgendatud huvi selle valdkonna vastu."

"Kui tegu on suure üritusega, kus inimesed tegutsevad meeskonniti, ei suudaks profifotograaf olla korraga mitmes kohas, meil on väljas aga vähemalt kolm-neli fotograafi, et kõik head hetked saaksid jäädvustatud," põhjendab Shein. Sheini sõnul pole kunagi olnud probleemi, kes täna viitsib pildistada. Pigem on fotomehi ja -naisi rohkemgi kui vaja ning pärast pidu on seda suurem rõõm kõiki tehtud pilte vaadata.

"Pealegi on vist nii, et kui oma inimene pildistab lihtsalt lõbu pärast oma inimest, on pilt palju ehedam," arvab Shein. Uus Maa armastab firmaürituste parimad pildid oma koduleheküljele ka üles riputada, et huvilised saaksid osa ettevõtte meeskonnavaimust.

Siiski, on ka üritusi, kus on kahetsetud, et profifotograafi pole kutsutud. Näiteks toimunud pidulik jõululõuna või pressikonverents, mille pilte sooviti hiljem meedias või oma trükiväljajaannetes kasutada, kuid mis ei olnud nii kvaliteetsed, kui sooviti. Seega kavatsetakse esinduslikumatel üritustel tulevikus kasutada profifotograafi abi.

DSV Transport ASi juhatuse esimehe Jaan Lepa sõnul kasutati nii firma 15 aasta juubeli kui ka teiste suuremate ürituste jäädvustamiseks profifotograafe. Seda mitte seetõttu, et enda tehtud pildid oleksid täiesti ebaõnnestunud, vaid peeti oluliseks, et töötajad saaksid pidu nautida, ilma et neil lasuks fotografeerimise kohustus. "Kui teha pilte enda jaoks, võib see olla lõbu, kui teha teiste jaoks, siis on tegu tööga," ütleb Lepp.

DSV Transport on üritustel kasutanud eri fotograafe, kuid alati on teenusega rahule jäädud. "Pigem on tegu olnud meeldivate, mitte ebameeldivate üllatustega," ütleb Lepp, sest vilunud kunstnikusilm näeb asju teise nurga alt kui fotokat klõpsiv tavatöötaja.

Ka Elion Ettevõtted ASi ürituste projektijuhi Merit Langi sõnul on lühematel siseüritustel kasutatud profifotograafe, kuna on kahju oma töötajaid pildistamiseks kohustada. Samas on lisaks tellitud profifotograafidele ka oma töötajad alati iseseisvalt sündmusi pildistanud.

Suvepäevadel kui mitmepäevastel väliüritustel kasutatakse sündmuste jäädvustamiseks rohkem omi töötajaid. "Pealegi on keeruline määratleda, kust jookseb joon profi ja mitteprofi vahel. Profiks võib lugeda ka inimest, kes teenib leiba fotograafiaga, samas võib mõne tehtud pildi kvaliteet olla sama kui mõnel Elioni enda töötajal. Kuna firmas on ligikaudu 1500 töötajat, siis mõne hea pildistaja ikka leiab," sõnab Langi. Fotograafe on tellitud nii üritusturundusfirmadest kui ka otse fotofirmadest. Samas on Langile aeg-ajalt tundunud, et tellitud fotograafide piltidel korduvad ühed ja samad näod, ühed ja samad inimesed. Oma töötajate tehtud pildid on ülevaatlikumad, katavad rohkem inimgruppe. Alati leidub ka üritustel pildistamiseks motiveeritud inimesi, kuna õnnestunud pildid riputatakse üles firmasisesesse fotopanka ja see on omamoodi tunnustus.

"Kuna pole olnud eesmärki fotosid meedias ega trükistes kasutada, on tehtud piltide kvaliteet olnud siiamaani piisav," lausus Langi. Siiski möönab ta, et kuigi mälestuste talletamiseks on tehtud fotod olnud küllaldase kvaliteediga, siis meedias kasutamiseks sobivate piltide valik on suhteliselt väike. Kas ei ole täidetud kompositsiooninõuded või puudub fotol vajalik liikumine.

Elukutselise fotograafi Sven Tupitsa sõnul võiks firmaüritusele palgata siiski profifotograafi, kes töökohustusi täites jälgiks, et kõik vajalik saaks fotole, mitte ei unustaks mingil hetkel peomellu sattudes toimuvat pildistada.

"Harrastaja võib ka väga hea kvaliteediga pilte teha, kui tegu on tõsise fotograafiahuvilisega. Probleem ei pruugigi selles olla. Pildistamiskohustus segab eelkõige peo nautimist, lisaks ei oska mitteelukutseline fotohuviline pöörata tähelepanu tehnilistele üksikasjadele nagu vajalik mälukaardiruum või fotoka täis patareid. Murphy seadus kipub aga ilmnema just taolistes situatsioonides," selgitab Tupits.

Tupitsat häirib üritustel, kui töötajad ei taha, et neid pildistatakse. "Ei teagi, mis selle põhjuseks võib olla, ehk häbelikkus," ütleb ta. "Omal peol võiks meeldivat emotsiooni vabamalt tuleviku tarbeks jäädvustada lubada. Veidi lihtsam on inimesi pildile püüda spetsiaalses fotonurgas."

Tupitsa hinnangul on trendiks, et pidulikumatele üritustele tellitakse proff, suvepäevadel ja muudel vabamatel üritustel püütakse oma jõududega hakkama saada.