Morten Hansen: eurotsooni pääsevad vaid rikkad riigid

"Peame Baltimaades tunnistama, et eurotsooni pääsemine ei ole niivõrd seotud Maastrichti kriteeriumide täitmisega," ütles Hansen. "See on hoopis riikidele, mis on rikkad või suhteliselt rikkad: Sloveenia, Malta, Küpros, kes on kriteeriumid täitnud."

Professor selgitas hiljem, et kriteeriume peavad täitma küll kõik, kuid osale neist on lihtsam vastata kui teistele. Nii on näiteks liiga suure riigivõla puhul võimalik siiski ühisvaluuta süsteemiga liituda, kui on näha tendents, et võlg väheneb.

Inflatsiooninõue seevastu on Hanseni sõnul kriteerium, mida on eriti raske täita riikidel, mis on oma arengus vanadest Euroopa riikidest kaugemal maas.

"Kui vaesemad riigid püüavad rikkamatele järele jõuda ja majandus kasvab kiiremini, siis on üsna paratamatult kiirem ka nende inflatsioonitase," selgitas Hansen.

Põhjus, miks Euroopa Keskpank vaesemaid eemale hoiab, seisneb majandusprofessori sõnul stabiilsuse taotluses. "Euroopa Keskpank ei taha eurotsooni ühtki riiki, mis võiks olukorda kuidagigi ebastabiilsemaks muuta, isegi kui need riigid on nii väiksed nagu Eesti või Läti," lisas ta.

Läti suhtes on Hansen veidi pessimistlikumal seisukohal, Eestil aga on tema hinnangul siiski veidi paremad väljavaated.

Investeerimispanga Suprema Varahaldus partner Veikko Maripuu ütles, et majanduse tasakaalustatud arenguks on vaja jätkuvat rahavoolu.

Maripuu sõnul on osa praegusest närvilisest majandusolukorrast tingitud kommertspankade laenurallist. Maripuu ütles Hansapanga kunagisele kodulaenu reklaamile viidates, et nafta puurimine kodudest viis laenukasvuni, mis oli selgelt liiga suur.

Olukorras aga, kus on oht, et investeeringute hulk hakkab vähenema, peaksid siinsed pangad oma emapanku veenma, et rahakraane ei tohiks kinni keerata.

"Kui praegu emapankades otsustataks, et olukord on liiga riskantne, ja laenuraha enam ei anta, siis võib see meile palju halvemini mõjuda kui see, kui raha jätkuvalt kättesaadavaks jääb. Vastasel korral kuivavad kokku investeeringud ja majandus jahtub veelgi," ütles Maripuu. See aga tähendab pankadele vastutuse senisest suuremat teadvustamist.

Samas märkis ta, et mustvalget pilti oodata ei maksa. Mitmete asjaolude koosmõjul võib realiseeruda osa positiivsest ja osa negatiivsest stsenaariumist.

Endine riigikogu liige ja Eesti Panga nõukogu liige Liina Tõnisson ütles eile tööandjate keskliidu seminaril, et Eesti majandus ei ole kriisis.

"Kriisi ei paista Eesti majanduses mitte kusagilt," ütles Tõnisson, tunnistades, et ühiskonnas on tekkinud ülemäära suur rahutus. Tõnissoni hinnangul on Eesti Pank küll olukorda hästi selgitanud, kuid peaks jõulisemalt väljendama, et krooni ei devalveerita. Tema sõnul käivitaks jutt, et devalveerimine viiakse riigikokku arutlusele, ettearvamatu olukorra. "Riigikogu peab devalveerimist arutama kolm päeva. Kas kujutate ette, mis võib juhtuda kolme päevaga?" ütles Tõnisson, kelle arvates on kursi muutmine ilmvõimatu.