Viimane aeg on vahetada kohustuslikku pensionifondi

Soovitan igaühel järele mõelda, millisesse kohustuslikku pensionifondi oled oma raha paigutanud. Pensionikeskuse kodulehel oleva kalkulaatoriga väljaarvutatud summa, mille saad pensionile minnes, erineb fonditi ikka väga palju, aga...

Seaduse kohaselt saab ainult üks kord aastas ja kuni 31. oktoobrini II pensionisambasse kogutud raha ühest fondist teise üle viia ja samuti makseid ühest fondist teise ümber suunata. Millisel põhjusel peaks üks tulevane pensionär, nii nagu seda olen ka mina, tahtma üldse kord juba valitud konkreetset ja pärast liitumist kohustuslikuks muutunud pensionifondi vahetada?

Pärast mõningast uurimist julgen öelda, et esiteks tuleks seda teha siis, kui sind ei rahulda nn tulevikuinvesteeringu tootlus. Seda enam, kui aastane tootlus jääb alla inflatsioonitasemele. Sel juhul teenivad igakuised kanded pensionifondi lõppkokkuvõttes kahjumit, isegi kui riik samuti oma osa paneb. Kui mitterahuldavale tootlusele lisaks ei rahulda teid ka fondijuhi strateegia, näiteks piirkonnad, instrumendid (konkreetse ettevõtete väärtpaberid, fondid jne) ning nende proportsioon, kuhu ja kuidas investeeritakse, tasub vaadata teiste fondide poole.

Teiseks: mida noorem oled, seda enam on aega pensionifondi raha koguda. Selle pealt maksad küll kõikvõimalikke tasusid, kuid määravaks saab siiski pensionile minnes väljamakstava summa suurus.

Kui mina peaksin 63aastaselt pensionile minema, siis oleks minu praeguse kohustusliku pensionifondi 2006. a tootluse ja näiteks mullu parima tootlusega pensionifondi abil väljateenitud summade erinevus on tervelt 5,4 mln krooni. Minu meelest on see märkimisväärne summa. Arvestatud on mu praegust brutopalka, seni kogutud pensionivarade väärtust, praegust vanust, keskmise palga eeldatavat kasvu aastas, fondi eeldatavat tootlust aastas, pensionifondi, väljalasketasu, tagasivõtmistasu ja valitsemistasu. Praeguse fondi puhul maksaksin kokku tasudena veidi alla 1 mln ja eelmise aasta parima tootlusega fondi valides ligi 1,9 mln krooni.

Hansapanga investeerimistoodete osakonna juhataja Art Lukas rõhutab, et fondide tootlus ei ole mingil moel garanteeritud ja varasemate perioodide tootlus ei taga sarnast tootlust tulevikus. Lukase kinnitust mööda on pensioni II samba fondide viieaastase ajaloo jooksul aasta kõrgeima tootlusega fondi tiitel korduvalt vahetunud ja pole olnud ühtegi fondi, mis oleks suutnud igal aastal näidata parimat tootlust.

Fondi vahetusel tuleb arvestada 1% tagasivõtmistasuga, mille peab kinni praegune fond. Uut fondi valides tuleb arvestada väljalasketasuga, mille suurus sõltub valitud fondist. Seega kaotad fondi vahetades umbes 2-3% pensionikontole kogunenud fondiosakute väärtusest, mistõttu ei soovita Mihkel Oja kindlasti osakuid igal aastal ühest kohast teise üle viia. Samas tuleks õige valik teha võimalikult vara.

EVK pensioniprojekti spetsialist Evelin Lepp toonitab aga, et sissemakseid uude fondi suunates saab hajutada finantsriske, sest pensionikontol ei pea olema korraga vaid ühe fondi osakud, valida saab kõikide II samba fondide vahel.

Autor: Virge Lahe