Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Uus katse sogada erakondade rahastamist

Piret Reiljan 22. oktoober 2007, 00:00

Suvel kurikuulsat kuluhüvitise tšekkide kaotamise ettepanekut vedanud reformierakondlane ja riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde saatis fraktsioonidele laiali järgmise korruptsioonihõngulise töökava, mille järgi ei peaks ükski erakond tulevikus oma kodulehel avalikustama alla 2500 krooni jäävate annetuste tegijaid.

"Võib-olla 1000 krooni annetav tädi Maali või 2000 krooni annetav onu Toomas ei tahagi, et tema nimi kusagil üleval ripuks. Need pole olulised summad," ütles Linde. Ta lisas, et kontrolliorganitele jääks andmed kättesaadavaks.

Erakondade rahastamist kontrollib praegu riigikogu erikomisjon ehk sisuliselt kontrollivad riigikogulased ise. "Kõiki erakondadele tehtavaid annetusi peab olema riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonil võimalus kontrollida," teatas Keskerakonna aseesimees Kadri Must, kes on ka ise erikomisjoni liige.

"Imelik, et jälle kuluhüvitiste skandaaliga samasse ämbrisse astuti. Niisuguse kava ringlemine on praegustes oludes täiesti sobimatu," sõnas ühingu Korruptsioonivaba Eesti juht Tarmu Tammerk. Praeguste olude all pidas Tammerk silmas korruptsioonist paksu õhku nii äri- kui ka poliitilises maailmas.

"Niisugune varjamine aitaks salajastel annetajatel sõber-erakondadele raha anda. Ja siit tekib kohe küsimus, mida selline annetaja vastu saab," ütles Tammerk. Ta lisas, et kõige õigem oleks viia erakonnad täielikult riigi ülalpidamisele ja seada valimiskampaania kulutustele ülempiir.

Erakondadele seni avalikult sadu tuhandeid kroone annetanud ärimehed olid selgelt väikeste annetuste varjamise vastu. "Kõik annetajad peaksid olema võrdsed, nagu ollakse liikluseeskirjade ja maksuseaduste ees. Kui kõik annetajad niikuinii kirja pannakse, mis probleem see siis avalikustada on?" ütles G4Si (endise Falcki) suuromanik Urmas Sõõrumaa. Eraannetuste keelamist Sõõrumaa ei toeta, sest siis kaoks side valijatega. "Kui ikka annetajatest sõltutakse, siis on poliitikutel mingi närvikõdi ja vastutus oma käitumise eest," arvas ta.

Olympic Casino suuraktsionäri Jaan Korpusovi sõnul peab samuti annetamine avalikuks jääma. "Muidu saaks ju annetada kümme korda 2500 krooni ja seaduse järgi anonüümne olla," märkis Korpusov, kes tänavu on annetanud Keskerakonnale 300 000 krooni.

Linde väitel oleks tihe väikeste summade salajane annetamine võimatu, sest kuni 2500 krooni saaks anonüümselt annetada kvartali jooksul, mitte iga päev.

Kas ikkagi ei teki nii võimalus, et kellegi toodud raha erakonna liikmed ise n-ö annetavad? "Kuidas te selliste asjade peale tulete?" naeris Linde selle küsimuse peale.

Ärimees ja endine Isamaa ja Res Publica liige Olari Taal oli kunagiste kolleegide suhtes sapine. "Niisugune plaan on ilgelt inetu. Ma loodan südamest, et see kava ei lähe läbi," ütles Taal.

Et vältida piinlikke küsimusi ajakirjanikelt, saatsid sotsiaaldemokraadid ja reformierakondlased reedel kiiresti pärast parteidele annetamissüsteemi muutva eelnõu kava meediasse lekkimist ühise pressiteate, kus teatasid, et nemad väikeannetuste salastamist küll ei poolda.

"Ilmselt oli selle punkti esialgne mõte vähendada erakondade bürokraatlikku asjaajamist, kus iga väiksema ürituse osalustasu või liikmemaksu maksmine tuleb ametlikku aruandesse kirja panna," ütles Reformierakonna aseesimees Keit Pentus.

Samas väitis üks kõnealuse kava koostajaid, reformierakondlane Väino Linde, et kontrolliorganite jaoks pidanuks kõik annetused niikuinii kirja panema.

Eesti Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Ivari Padar ütles, et ta ei saa aru, miks peaks 2500 kroonist väiksemaid annetusi kellegi eest varjama.

Isamaa ja Res Publica Liidu juht Mart Laar oli napisõnaline ja ütles vaid, et temagi seda punkti ei toeta.

Mullu mais esitas õiguskantsler Allar Jõks riigikogule ettepaneku, et erakondade rahastamise järelevalveorgan oleks poliitilistest huvidest sõltumatu.

Riigikogu arutas õiguskantsleri ettepanekut ning hääletas ettepaneku poolt. Põhiseaduskomisjon algatas seejärel erakonna rahastamise kontrolli paremaks reguleerimiseks eelnõu, mis sai valitsuse toetuse ja läbis esimese lugemise.

Tänavu veebruari alguses otsustas riigikogu põhiseaduskomisjon ootamatult mitte saata eelnõu riigikogu täiskogusse teisele lugemisele ja pärast seda riigikogu juba vahetus.

Õiguskantsler esitas sellest tulenevalt riigikohtule taotluse tunnistada erakonnaseadus põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see ei sätesta tõhusat kontrolli erakondade rahastamise üle.

Riigikohus pidas vajalikuks anda õiguskantsleri taotlus arutamiseks üldkogule. Paraku on üldkogu seoses asjaosaliste välislähetustega ära jäänud või edasi lükkunud.

Kevadsuvel tahtis vastne riigikogu ümber teha kuluhüvitiste süsteemi nii, et riigikogulased ei peaks enam tšekkidega tõendama oma kulusid, vaid saaksid mingi kindla summa iga kuu palgalisaks. Nimelt oli riigikogulasi surmani ära tüüdanud ajakirjanduse pidev kriitika nende restoraniarvete ja kütusetankimise teemadel. Kuid uus süsteem oleks andnud riigikogulastele võimaluse veelgi enam oma erakondi toetada ning oleks sisuliselt loonud tee riigieelarvest raha erakondadele kantimiseks. Avalikkuse survel loobus riigikogu siiski sellisest muudatusest.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing