Jaanus Laugus ei oska spordita elada

Jaanus Laugusega kohtuma minnes on tunne lähedane, sest meid ootab ees ühine kannatus - 30. septembril toimuv Berliini maraton. Tõsi küll -

minul esimene kord joostes, Laugusel aga kolmas kord uisutades. Ehkki püüan teda pika jutuajamisega ka jooksuusku pöörata, jääb ta endale kindlaks. "Uisk on ikka nii armas," ütleb ta enesekindla uhkusega, viidates koolipõlvele, kui uisutama sai õpitud jäähokit mängides.

Laugus on terve elu sportlik olnud, ent erinevatel aladel. Spordiklassiga võidetud populaarne saatesari "10 olümpiastarti" avas tee Venemaale, kuhu klass Eestit esindama saadeti. Praegu tegeleb Laugus aga peamiselt vastupidavusaladega.

"Praegu on uisutamine prioriteet Berliini maratoni tõttu. Aga ka rattaga sõidan, jooksen, talvel suusatan natuke," pajatab Laugus ja lisab, et jõutreeningutki saab saalis tehtud. Näiteks istub talle üldfüüsist arendav bodypump, samas jõusaalimasinaid ta eriti ei armasta.

Liigutamas püsib Laugus seetõttu, et nii säilib tasakaal. "Kui istud tööl ning raiskad vaimuenergiat tohutult ja füüsilist tegevust napib, tekib stress. Keha ja vaim lähevad balansist välja. Ikka terves kehas on terve vaim," teatab Laugus.

Ka abikaasa Rutt leiab, et on tema huvides, et mees oleks terve, sest eks töö võtab ju omajagu ning sport on tasakaaluks. "Ma olen huvitatud sellest, et mu mees oleks rahul ja ta hinge tasakaal oleks balansis," tunnistab Rutt abikaasaga ühist veendumust.

Nii nagu Laugus peab sportimist oma nikotiiniks või kofeiiniks, ütleb ka ta abikaasa, et Jaanuse puhul on sportimine möödapäästmatu. Ent pere aktsepteerib seda. "Jumal tänatud, et mehel on hobi ja tal on tegevust ning ta ei pea istuma kodus. Igal inimesel peab olema oma kirg," tunnustab Rutt abikaasat.

Kas aktiivse spordi ja töö kõrval jääb aega ka perele? Laugus räägib, et tihti käiakse koos Kakumäel mere ääres jalutamas. "Tütred on väga väikesed. Suurema lapsega käime talvehooajal ujumas ja Vello Vaheri juures Status Clubis võimlemas," viitab Laugus perega koos sportimisele.

Ka trennikaaslane ja kolleeg Mika Sucksdorf tunnistab, et Jaanus arvestab laste ja abikaasaga. "Me oleme rääkinud sellest, et meie treeningu aeg oleks piisavalt vara, et ta jõuaks veel oma perega õhtul aega veeta. Ta ikkagi arvestab perega ja on mitu korda mulle öelnud, et ei saa nii pikalt trenni teha," ütleb Sucksdorf.

Põhjendust "spordiks mul aega ei ole" Lauguse käest ei kuule, pigem peab sportimise jaoks aega leidma. "See on prioriteetide ja planeerimise küsimus," julgeb ta väita. "Mida peame kõige tähtsamaks - kas meil on eesmärgid ainult tööalased või mõtleme oma tervise ja tuleviku ning pere peale?"

Kinnisvaraärimehe sõnul peab ikkagi kõige jaoks aega jätkuma. Siinjuures tsiteerib ta Jack Wellsi, kes on öelnud, et üks inimene ei saa olla hea pereisa ja samas hea töötaja firmas. Sa pead keskenduma kas ühele või teisele. Siiski usub Laugus, et mingi tasakaal on võimalik ja ta pürgib sinnapoole väga, et murda Wellsi sõnu. "Sa võid olla tippjuht ja samas tegeleda oma perega ning iseendaga ka vahel."

Ehkki vahel lähevad töö tõttu mõned trennikorrad nahka, püüab mees vähemalt kaks-kolm korda nädalas ennast vaimu erksaks hoidmise nimel liigutada. "Muidu ei jõua tööd ka hästi teha," tõdeb Laugus. Need jõud on omavahel seotud.

Spordivaimu jätkub aga tervel Lauguse juhtida oleval kinnisvaragrupil. Spordiklubi idee tuli ettevõtte ühelt osakonnajuhilt, samuti leiti, et võiks teha ühised vormid. "Kasumit on teenitud ja üks osa sellest läheb nüüd just ettevõtte inimeste huvialadele või sellele, et meil oleks mingisugused ühised tegevused," möönab laugus, et Uus Maa investeerib raha töötajate sportlikele hobidele. Spordiklubi jaguneb kolmeks: uisu-, ratta- ja jooksuosakond. Laugus kuulub igasse tiimi ja nii on ettevõtte juhil spordiklubis kolm ülemust.

Rulluisuüksuse viimane suurem ettevõtmine jäi sarnaselt Äripäeva maratonimeeskonnaga septembri lõpus Berliini, kus pea paarkümmend Uus Maa töötajat ühises vormis meeskonda rulluisumaratonil esindamas käis.

Teiste seas oli võistlustules Jaanus Laugus, kes seadis eesmärgiks sõita üle 42 kilomeetri Berliini tänavail alla ühe tunni ja 20 minuti. Kohati paduvihmaks paisunud loodusjõudude demonstratsioon seda kõigutada ei suutnud.

Jaanus on äärmiselt aktiivne spordi mõttes. Tema tahtejõud on suur ja kui ta midagi ette võtab, siis ta selle ka korda viib ega anna alla esimeste katsete puhul.

Temale on väljakutse see, kui asi on raske. Ta ise tunneb end küll nagu poisike, aga mina muretsen.

Tal ei ole õnneks väga palju traumasid olnud, küll aga palju kukkumisi uisutamisel. Iga kukkumine paneb muretsema.

Me oleme tahtnud Jaanuse võistlusele kaasa minna, aga ta on natukene ebausklik.

"Laura ju arvab, et issi peab võitma. Kuidas te tulete siis kaasa ja issi ei tulegi esimeseks. Mõni teine onu võidab hoopis. Äkki Laura vaatab, et kuidas siis niimoodi."

Ta ei ole väga tahtnud, see segab võistluseks keskendumist. Kuna lapsed on väikesed, ei ole me väga pikaks päevaks võistlustele kaasa kippunud ja hoiame pöidlaid kodus.

Ma väga austan ja mulle väga meeldib see, et nii äri kui ka trenni mõttes on Jaanus väga hea selles, et ta paneb eesmärgid paika ja ta töötab sihikindlalt nende eesmärkide täitmise saavutamiseks.

Meie koos sportimine sai alguse eelmisel aastal, enne kui ma Uus Maasse tööle läksin. Jaanus kutsus mind kaasa üritusele, mis ta arvas, et on väga vahva ja mulle meeldiks - Berliini rulluisumaratonile. Me omavahel küll võidu peale kihla ei vea, aga seame oma eesmärgid koos. Oleme mõlemad parajalt võiduhimulised, kui uisud jalga saame või ükskõik mis spordialaga tegelema hakkame. Kui mõttes on see, et võtame rahulikult, tuleb alati väike võistlusemoment sisse. Eks me omavahel ka konkureerime, selline mõnus sportlik konkurents on hea. Samuti motiveerime teineteist trennis. Üks kord on ühel halb päev, teine kord teisel. Usun, et Jaanus on mind rohkem tagant torkinud. Talle annab jõudu juurde see, kui ta näeb, et mina tahan rohkem treenida. Siis ta hiljem ütleb, et tore, et ma teda kaasa vedasid.

Järgmine eesmärk on meil Berliini maraton läbida tunni ja kahekümne minutiga, kuna see jäi sel korral tegelikult saavutamata.

Fotod: Arno Mikkor, Indrek Susi, Julia-Maria Linna