Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kihiline riietus teeb talvel sportimise mugavaks

Art Oppi 24. oktoober 2007, 00:00

Aastaajast või keskkonnast sõltumata on sportimisel oluline naha pind kuivana hoida. See on hädavajalik selleks, et organism suudaks kergemini optimaalset temperatuuri ehk sportimisel umbes 37 Y juures hoida.

Kevadel ja suvel on õhutemperatuur soe ning rõivaste ülesandeks on keha jahutamine ja kaitsmine päikesekiirguse eest. Spordirõivad on valmistatud selliselt, et nad tagaksid maksimaalse niiskustranspordi, ventileeritavuse ning jahutaksid keha. Näiteks kevadkollektsiooni rõivad transpordivad nahalt kondenseerunud niiskuse, lasevad kehast eemale liikuda nii aurustunud niiskuse kui ka soojuse. Selline lahendus aga ei sobi madalamatel temperatuuridel treenides.

Sügis-talviste rõivaste puhul peaks kindlasti teravdatud tähelepanu pöörama esimesele ehk aluskihile, mis on otseses kokkupuutes nahaga. Otstarbekas oleks kasutada selliseid rõivaid, mis liibuvad vastu keha, et tagada maksimaalne niiskustransport. Liibuvad rõivad moodustavad kehale paksema mikrokliima ning organismil on kergem optimaalset kehatemperatuuri säilitada. Esimese kihi rõivaid on talvehooajaks saadaval mitmesuguste omadustega, alustades niiskust transportivatest ja lõpetades tuulekindlatega.

Enamasti on talvekollektsioonis olevate funktsionaalsete rõivaste kõikide kihtide tooted valmistatud selliselt, et nad laseksid liigsel niiskusel atmosfääri aurustuda, kuid keha soojus jääks kangasse. Selleks on talvised treeningrõivad valmistatud spetsiaalse struktuuriga kangast või seestpoolt uhutud ehk muudetud fliisi sarnaseks. Samuti on ventilatsioonipaneelid kas väiksemad või uhutud võrkkangast. Sellised spetsiaalsed lahendused võivad rõiva hinda pisut tõsta, kuid see tasub kasutusmugavuses ära.

Kui sobiv aluskiht olemas, ei tohiks ära unustada ka teist ja kolmandat kihti, mis koostöös aluskihiga võimaldavad vastavalt ilmastikuoludele luua sobiva "kookoni". Viimase kokku panemisel tasub jälgida kahte reeglit. Esiteks peavad kõikide kihtide rõivad olema funktsionaalsed, vältida tasub puuvillaseid ning puuduliku hingavusega rõivaid. Et tagada piisav ventileeritavus ning niiskustransport kõikide kihtide vahel, tuleks vältida rõivastel olevate tuuletõkete dubleerimist. Näiteks, kui on olemas korralik tuule- ja veekindel jope, ei tasu sinna alla panna veel tuuletõkkega lamineeritud dressipluusi või aluspesu.

Talviseid suusa- ja jooksurõivaid on võimalik omavahel kombineerida. Enamasti kasutatakse seda jooksu- ja murdmaasuusatamise riietuses.

Pükste osas on väikesed erinevused - suusapüksid on natuke laiema lõikega ja vabamad, jooksupüksid on liibuvad. Mõlemad on seest karustatud ja soojad ning esiosa kaetud tuuletõkke membraaniga. Kasutatakse ka vastupidiseid variante. Paksema voodriga mäe- ja lauariided ei ole jooksmisel eriti mugavad ning tavaliselt neid seal ka ei kasutata.

Ka mäesuusatamisel ja lumelauasõidul kasutatakse kihilist riietumist, see tagab suurepärase termoregulatsiooni. Kuigi sellist varianti peetakse kõige otstarbekamaks, kasutatakse välimise kihina ka soojema ja paksema voodriga suusajopesid ning pükse. Korralikel voodriga jopedel ja pükstel on suurepärane veepidavus ning hingavus.

Kehtib jälle tuttav kihiline riietumine - esmalt pesu, siis vahekiht ja jope. Kihiline riietumine ei tähenda, et alati peab seljas olema kolmekihiline kombinatsioon - suvel saab hakkama ainult pesupluusi või sportliku T-särgiga (I kiht), sügisel-kevadel võib sellele tuulevaikuse korral lisada fliisi, soojema tuule ja sademetega ilma puhul on võimalik otse pesupluusi peale panna vihma pidav jope. Kui aga väljas pole tuult ega vihma ja temperatuur lubab, võib liikuda fliisi väel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:37
Otsi:

Ava täpsem otsing