Inimese arendamine on iga firma peamine ülesanne

Asko Talu 29. oktoober 2007, 00:00

Meie igaühe elus on enda isiklik areng kõige olulisem. Vähemalt nii võiks see loogiliselt olla. On ka inimesi, kelle jaoks nende enda väitel on elus kõige tähtsam kellegi teise areng, näiteks laste oma.

Loomulikult on iga vanema jaoks laste areng väga oluline, aga seda ei saa teha enda arvel. Kõigepealt tegeleme ikka iseendaga, saame endaga ise hästi läbi, usume oma võimetesse, tegeleme võimalikult südamelähedaste tegevustega.

Alles siis, kui need asjad on minus endas paigas, saan teistega tegeleda, olgu need siis lapsed või täiskasvanud.

Organisatsiooni juhi või firma omanikuna on hea selle peale mõelda, mille pärast inimesed meie juurde tööle tulevad või meie heaks tööd teevad. Kas sellepärast, et meile kasumit teenida, või teevad nad tööd pigem enda jaoks.

Töötajad ei mõtle, kuidas omanikele rohkem väärtust luua, vaid pigem selle peale, kuidas iseendale väärtust juurde luua. Seda on võimalik teha siis, kui väärtuse looja ise areneb, olgu selleks siis inimene, organisatsioon või riik. Siit tuleb välja lihtne järeldus: väärtuse juurde loomiseks on vaja luua keskkond arenguks. Kelle asi see on?

Inimese enda tasandil saab keskkonna loojaks olla ainult inimene ise. Soov areneda tähendab seda, et ollakse avatud, valmis uut infot, ideid, mõtteid, väljakutseid vastu võtma ja neid ka praktikas proovima. Katse-eksituse meetodiga saame teada, mis meile sobib ja mis mitte. Tegeleme rohkem nende asjadega, mis meil hästi välja tulevad ning mis valmistavad sisemist rahuldust ja rõõmu. Olgem julgemad otsima ja leidma oma teed, avastama oma tugevaid külgi ja võimeid. Siis on ka meie tegevus tulemuslikum ja väärtust loov.

Olen näinud inimesi, kes ei ole just kõige rõõmsamad oma igapäevast tööd tehes, aga väljaspool tööd midagi muud tehes löövad särama. Olgu selleks siis näiteks aias taimedega toimetamine, isetegevuse (muusika, laul, tants jne) harrastamine, lastega tegelemine, toidu valmistamine, mingi sündmuse ettevalmistamine ja korraldamine.

Kui tegeleda millegi südamelähedasega, on tulemus garanteeritult hea ja sellest saab rõõmu tunda nii tegija ise kui ka teised.

Miks me siis ikkagi tegeleme rohkem aega meile vähem rõõmu valmistavate asjadega (raha eest tööl käies) ja pigem vähem aega meile südamelähedaste asjadega (tasuta vabal ajal).

Julgen väita taas ühte lihtsat asja: on võimalik variant, kus tegeleme südamelähedase asjaga ja selle eest saame ka head tasu. Seda juhul kui me ise sellisesse võimalusse usume ja midagi ka selle heaks ette võtame. Paljudele tundub see liiga lihtne ehk võimatu.

Kui me ise ei ole võib-olla võimelised selliseid julgeid samme astuma, on hea, kui keegi julgustab meid seda tegema. See võib olla meie ema või isa, sõber, mõni hea kolleeg, otsene juht või ka alluv.

Organisatsioonis või ka mõnes väiksemas struktuuris on väga oluline roll juhtidel ja/või liidritel. Juhi roll on aitamine. Aitamine tähendab abi iseseisvaks saamisel. Juht saab luua keskkonna, kus ta ise ja ka teised saavad areneda.

Hea juht saab olla töötajatele peegliks, näidates seda, mida tema töötajas näeb, nii tugevaid külgi kui ka arendamist vajavaid valdkondi. Ja keskenduma peab tugevustele, sest nendest olenevad tegelikud tulemused.

Arendamist vajavaid valdkondi on ka loomulikult hea teada, aga neid me olematuks muuta ei saa. Saame ainult vältida olukordi, kus need võivad mingeid tagajärgi (mitte tulemusi) tekitada.

Hea juht saab olla selliseks peegliks ainult siis, kui tal endal oma tegelik peegelpilt selge on.

Kui organisatsioon saab aru sellest, et kõige olulisem on inimese areng, ning tegutseb ka reaalselt arengu keskkonda loovalt ja väärtustavalt, on väga tõenäoline, et sellise organisatsiooni tulemused on ka väga head. Olgu siis tegu era-, avaliku või kolmanda sektori organisatsiooniga.

Kui kõik nii lihtne on, miks me siis seda reaalsuses ei näe? Organisatsioonide tasandil on ühe põhjusena välja toodud seda, et väga suur osa juhte on valel kohal (80/20 suhe toimib ka siin).

Maailma 50 mõjukama ärimõtleja hulka kuuluv Gareth Jones, kes paar nädalat tagasi ka Eestis esines, on toonud selgelt välja erinevuse juhtide ja liidrite vahel. Juhiks määratakse ja liidriks arenetakse.

Liidrid suudavad endaga teisi kaasa tõmmata, neil on järgijad ja nad julgevad minna ise eeskujuna ees. Liidrite omadusi uurides püüdis Jones viimaste alluvatelt välja selgitada, milliste omadustega nad on.

Tulemusi analüüsides joonistus välja vaid üks omadus, mis on liidritel üksteisega sarnane: iga liider on tema enda nägu. Neil on oma stiil ja nad ei jäljenda ega mängi kedagi teist. Kui sa oled sa ise, siis seda tajuvad selgelt ka teised sinu ümber.

Samas ei ole Gareth Jonesi sõnul kerge olla mina ise. Me kipume ikkagi kellegi moodi olema, kellegi stiili või kõnepruuki jäljendama. Jonesi sõnum oli väga lihtne: harjuta teadlikult olema sina ise.

Minu enda areng algab ja sõltub minust endast. Areng on pidev ja katkematu protsess, kus me ise osaleme. Peatada me seda ei saa.

Küll saame arengu protsessi heas mõttes ära kasutada, tehes enda jaoks võimalikult südamelähedasi valikuid.

Ja õiged vastused on meie sees juba olemas.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 10:37
    Otsi:

    Ava täpsem otsing