Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Prügi sortimine tuleb lihtsaks teha
"Töötlemata jäätmete ladestamiskeeld tähendab, et prügilad ei tohi töötlemata jäätmeid vastu võtta," rääkis Eesti Jäätmekäitlejate Liidu (EJKL) juhatuse liige ja prügilate töögrupi juht, Paikre OÜ juhataja Teet Kurs.
"Jõustuv töötlemata jäätmete ladestamise keeld on jäätmeseaduses juba aastast 2004, seega ligi neli aastat kõigile teada," märkis keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek. "Töötlemise kõige lihtsam viis ongi sortimine - eelistatult tekkekohal, võimalusena ka järelsortimisena tehases, nagu seda Tallinnas veel tehakse."
EJKLi tegevjuhi Margit Rüütmanni sõnul peab iga inimene sorteerima prügi juba oma kodus ja kohalik omavalitsus peab garanteerima, et see ka tehtud saab. Samuti on omavalitsuse mure mõelda välja, kuidas kontrollida korteriomanikku, kes hiilib kõrvale oma prügi sorditi jaotamisest.
"Võimalik, et nõutud sorteerimises tuleb ette praaki, kuna inimeste ümberharjutamine võtab aega," rääkis Rüütmann. "On oluline, et prügi sorteerimise olulisust rõhutataks juba lasteaiast alates."
Ragn-Sellsi ärijuhi Agu Remmelga sõnul saab uue korraga nende jaoks olukord ainult paremaks minna. "Kindlasti pole selles midagi uut, kuna prügi sorteeritakse juba ammu," ütles Remmelg ja lisas, et kõige olulisem on inimestele sorteerimine lihtsaks teha.