Eesti Ehitusel jaksu veel küll

Ehitusettevõtte kvartalikäive ulatus 1,14 miljardi kroonini, mis tähistas 36% võrra kõrgemat resultaati kui mullu samal perioodil. Puhaskasum kosus aga veidi enam kui viiendiku ning kerkis 72,4 miljoni kroonini.

"Üldises plaanis võib tõesti rahule jääda, kuigi üksikutes valdkondades oleks võinud ka paremini minna," kommenteeris tulemusi Eesti Ehituse juhatuse esimees Jaano Vink.

Erilise hüppe ülespoole on teinud rajatiste alla kuuluv sadamaehitus, mis üheksa kuu lõikes andis oma poolemiljardilise panusega pea viiendiku kogu kontserni müügituludest. Mullu oli sadamaehituse osakaal kõigest 3%. Tee-ehituse ja hoolduse osakaal oli samal perioodil napilt väiksem.

Vink taolist rakettlendu päris ootamatuks ei pea, sest tema hinnangul on ettevõte ses vallas kogu aeg aktiivne ja edukas olnud. Küll tõi ta välja, et konkreetselt nii suure kasvu põhjustas sellel aastal mitme mahuka lepingu täitmise langemine samale ajale - kolmandasse kvartalisse jäid nii Sillamäe sadama kaide ehitus kui ka esimese kai uuendus Tallinna Vanasadamas.

Kulude poolelt kasvasid kõige enam tööjõukulud, mis üheksa kuu arvestuses näitasid 74%-list kasvu ja ulatusid napilt alla kolmesaja miljoni krooni. Tööjõukulude kasvu põhjustasid nii suurenenud palgad kui ka töötajate arvu kasv.

Ka bilansi varude realt leiab tublisti kerkinud numbri - eelmise aasta 261 miljonit on suurenenud 478 miljonini. Siin kajastub Vinki sõnul suurima mõjurina käimasolev Tigutorni ehitus Tartus, mis võiks liikuda bilansist kasumiaruandesse pärast ehitustööde lõppu järgmise aasta kevadsuvel.

"Ei saa eitada, et praegu liigub müügiprotsess visalt. Samas oleme veendunud, et kaup on hea ja unikaalne ning kätte ei jää," viitas Vinki olukorrale tegelikult kogu eluasemeturul.

Hansabank Marketsi analüütik Sander Danil nimetas investoritele saadetud kiiranalüüsis Eesti Ehituse kolmanda kvartali tulemusi headeks, kuna käive aeglustus vähemal määral kui oodata võis. Käibe kasvupõhjustena tõi ta välja just rajatised, kuna viimastest saadud müügitulud näitasid eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 65%-list kasvu, hoonete ehitus kosus aga vaid 6,5% jagu. Kuigi Danil märkis kiiranalüüsis, et ettevõtet võivad lähitulevikus ees oodata raskemad ajad, siis pikemas horisondis peaks Eesti Ehituse väljavaade olema positiivne. Sellest johtuvalt näeb Danil aktsiat jätkuvalt kauplemas 6,6 euro peal.

Ka LHV analüütik Sten Pisang märkis ära käibe kasvutempo pidurdumise, kuigi ehitusettevõte suutis LHV ootusi selles osas veidi ületada.

"Kui esimesed kaks kvartalit suudeti käivet kasvatada aastatagusega võrreldes üle 63%, siis kolmandas kvartalis kukkus see number 34,8%ni," täheldas Pisang. Eesti jahtuva kinnisvaraturu tõttu LHV analüütik Eesti Ehituse aktsia tõusuks lähemal ajal põhjust ei näe, mistõttu alandati tegelikult juba pärast tugevaid teise kvartali tulemusi aktsiasoovitus kogumise pealt neutraalsele.

"Eesti Ehituse üks eeliseid konkurentide ees on nn rajatiste segment, mis pakub tuge üldise kinnisvarasektori jahtumise korral," märkis Pisang siiski. Ometi on tema arvates kahtlane, kas sellest piisab, et säilitada senist kasumi- ja käibetaset.

Rajatiste osakaal moodustab viimaste tulemuste kohaselt ettevõtte käibest napilt alla poole.

Ka Jaano Vink ise nendib, et sündmused kinnisvaraturul avaldavad ettevõtte tulemustele mõju, kuid toob samas välja, et see mõju on väiksem kui konkurentide puhul tänu rajatiste olulisele osakaalule firma käibes.

"Kui edukad suudame olla rajatiste hangetel, näitab aeg. Valmisolek osalemiseks on meil olemas," viitas Vink lähituleviku tugitalale.

Välisturgudel keskendub ettevõte Vinki kinnitusel enne järgmisi samme mõneks ajaks organisatsiooni väljaarendamisele ning tugeva meeskonna loomisele, seda eelkõige Leedus, kus tegevust alles sel suvel alustati.