Katseajal pea päevikut

ASis Kroonpress töötaja ebarahuldavate tulemuste korral katseaja lõpuni ei oodata, inimesega räägitakse ning tegeletakse kohe. Seetõttu on katseaja lõpus tööleping lõpetatud ainult ühe töötajaga. "Ilmselt on meil vedanud, oleme head inimesed saanud. Teeme juba ka värbamisel küllaltki kriitilise valiku, hädiseid variante ei taha üldse tööle võttagi, et hiljem ei peaks kedagi vallandama," selgitab personalijuht Merle Okas. Pealegi mõjuks tootmise kvaliteedile kahjulikult, kui uue töötaja sisseelamisprotsessi tuleks otsast alata.

ASis Valga Gomab Mööbel juhtub üsna tihti, et töötajal tuleb peale tööleasumist nädala või kuu pärast lahkuda.

"Ettepaneku selleks teeb meister. Tagasiside on kirjalik: meister ja tsehhi juhataja panevad kirja, mis neid töö juures ei rahuldanud," selgitab personalitöötaja Riina Kuutmaa.

Kui eduka katseaja läbimise korral Gomab Mööblis tagasisidet ei anta, siis Kroonpressis täidetakse katseaja lõppedes ankeet, kus töötaja saab oma oskusi hinnata. Sama teeb ka otsene juht. Hiljem võrreldakse, kus arvamused kokku lähevad, kus tekivad käärid. Tavaliselt on nii juhi kui ka töötaja hinnangud üsna sarnased. Tootmises on tegevus üsnagi läbinähtav, nõrgad küljed ja vead tulevad välja, mistõttu ollakse objektiivne nii enda kui ka teiste hindamisel.

Töötaja lahkumisel ning mõne kuu pärast Kroonpressi naasmisel katseaega uuesti ei rakenda. "See oleks mõttetu, me ju tunneme teda varasemast perioodist. Kui oleme ta tööle tagasi võtnud, siis järelikult ka hindame. Kui inimene oleks ära väga pikka aega, siis ehk veel," selgitab Okas.

"Mõne kontoritöötaja puhul, keda tunneme läbi ja lõhki, oleme loobunud katseajast või määranud selle lühema kui neli kuud. Muidu mitte," selgitab Gomab Mööbli analoogses situatsioonis tegutsemist Kuutmaa.

Praktikantide puhul lähtutakse Kroonpressis praktika pikkusest ning tööde keerukusest. Kahe aasta jooksul ettevõttes praktikal olnud ja masinatel iseseisvalt hakkama saanud noore puhul määrati katsejaks kaks kuud. Gomabis rakendatakse praktikantidele enamasti täiskatseaega.

Kui enamasti on ettevõtetes katseajal madalam palk, siis Kroonpress ei seo väljaõppeperioodi madalamat palka katseaja pikkusega. "Kui inimene annab teistega võrdset tulemust, pole mõtet talle ka vähem palka maksta. Katseaeg on meil reeglina neli kuud, palgatõus võib toimuda aga juba kahe kuu möödudes," selgitab Okas.

Gomab Mööblis vaadatakse kontoritöötajate palk üle pärast neljakuuse katseaja lõppemist. Tükitöölistel on kolm esimest kuud väljaõppeperiood, mil lisaks operatsioonihinnale makstakse õppetasu. Uued töötajad teevad oskamatuse tõttu vähem operatsioone vilunutega võrreldes, teenides ka vähem palka.

Katseaeg on Okase sõnul tänapäeva tööjõupuuduses kahepoolne - see on kasulik ning jätab taganemistee nii töötajale kui ka tööandjale. Katseaega ei kardeta nagu varem. Töötajal on aega vaadata, kas ta saab valitud tööga hakkama. Kui töö ei sobi, saab lahkuda kolmepäevase etteteatamisajaga, mitte ei pea ootama lahkumisvalduse kirjutamisest alates kuu aega. "Meil on olnud töötajaid, kellele ei sobi öine töö. Nad on paar-kolm kuud tööl olnud ning siis lahkunud. Kui töötaja saab kolm päeva pärast sooviavaldamist lahkuda, on võitnud tema, mitte meie. Meie oleme hädas uue töötaja leidmisega," selgitab Okas.

"Tööandja seisukohast on uue töötajaga kindlat töölepingut kohe riskantne sõlmida. Katseaeg on kasulik ka töötajale, inimesed liiguvad siia-sinna ning katseaeg annab neile hea võimaluse soovi korral kiiresti töölt lahkuda. Kas katseaeg peab just neli kuud pikk olema, on teine asi," arvab Kuutmaa.

Töölepingu juurde peaks alati kuuluma põhjalik ametijuhend ja tööülesannete kirjeldus, vastasel korral pole ebarahuldavate tulemuste põhjendamisel millelegi toetuda.

Kui kohtus hakatakse uurima, millised olid tööülesanded, mille täitmisega töötaja hakkama ei saanud, peavad need kuskil kirjas olema. Näiteks ka see, et töötaja peab olema valmis meeskonnatööks.

Näitena võib tuua juhtumi, kus töötajat taheti vabastada seepärast, et tal polnud piisavat suhtlemisoskust, et tiimis tööd teha. Siis aga selgus, et tööülesannete järgi peab ta vaid arvutiga suhtlema ja viimane pole kaebusi tekitanud.

Probleemseks loetakse, kui katseaeg lõpetatakse ebarahuldava tulemuse tõttu esimesel kuul, sest see räägib sellest, et juht ei pinguta õpetamisega, ja viimasel kuul, mis näitab, et töötajat kasutati ära soodsama tööjõuna.

Tööandja peab hindamist olema alati võimeline kohtu jaoks taastama. Selleks sobib kirjalik esildis juhilt ja võimalusel konkreetsed tõendid, mis näitavad, et tulemus oli ebarahuldav.