Vitsut: eluasemelaenu tasutakse juba SMS-laenuga

Anne Oja 19. november 2007, 00:00

"Ma arvan, et Eesti majandusel ei ole enam midagi pistmist pehme maandumisega. Piltlikult öeldes on majandus, pea ees, alla kukkunud teise korruse narilt ja nüüd jääb ainult üle oodata, kui suur vereloik pea juurde tekib," rääkis Majanduskaitse Büroo OÜ juht ja omanik Lauri Vitsut. Muutus toimus Vitsuti sõnul kuu aega tagasi. "Ma ei räägi sellest, et võlgnikud enam ei maksa oma võlgu, vaid et võlausaldajad ei suuda enam tasuda sissenõudmise kulusid."

Vitsuti sõnul ei suuda võlausaldajad enam riigilõivegi maksta, et üle pea kasvanud võlanõudeid kohtusse saata. "Kui ma küsin, mis on juhtunud, siis seletatakse, et raha lihtsalt enam ei ole ja kõik," selgitas Vitsut.

Võlgnikud seevastu seisavad Vitsuti sõnul fakti ees, et kogu nende vara on juba koormatud ja pangad enam raha juurde ei anna. "Ei ole mingi saladus, et eluasemelaenu tagasimakseid kaetakse SMS-laenude ja kiirlaenudega, mille aastane intress on üle mõistuse kõrge. Sellega mässitakse ennast veelgi suurematesse kohustustesse ja kuna langeb ka tagatiste väärtus, ei ole lõppkokkuvõttes enam midagi võtta," ütles Vitsut.

"Eluasemelaenu näol on tegemist pärisorjuse kaasaegse vormiga," märkis Vitsut.

Proinfo OÜ juhataja Marge Suviste ütles, et võlgade sissenõudmise turul on tööd 15-20% rohkem kui kevadel.

Suviste sõnul kustutab praegu oma varasemaid kohustusi kiirlaenudega väga väike protsent võlglasi. "Pigem on see erand," märkis Suviste.

Hansapanga teatel pole tekkinud trendi, et kodulaenu tasutakse SMS-laenude toel.

"SMS-laenudega eluasemelaenu maksete tasumist me omast kogemusest küll kinnitada ei saa," ütles Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna arendus- ja analüüsijuht Kersti Arro.

SEB Eesti Ühispanga teatel ei ole septembris maksedistsipliinis mingit drastilist muutust toimunud.

Vitsuti andmetel kasutavad pangad probleemsete laenude sissenõudmiseks äsja loodud firmasid, mis võlgade sissenõudmise turgu solgivad. Paralleelset kandvat pangaametnikud laenuvõtjad nn musta nimekirja, millest informeerivat ka teisi panku.

Majanduskitse Büroo ei tegele Vitsuti sõnul pankade ja teiste finantsinstitutsioonide nõuete, nende koondamise ega kokkuostmisega. "Ma leian, et siin on võlgnik teadlikult ressursist tühjaks pumbatud," põhjendas Vitsut, kelle sõnul on tema firma orienteeritud suuremahulistele nõuetele ja välisturgudele. "Seda raha on kergem sisse nõuda, mida rootslased ja soomlased on eestlastele omal maal maksmata jätnud," põhjendas Vitsut.

Pangad tegelevad probleemsete laenudega peamiselt ise ega anna neid inkassofirmadele sisse nõuda.

Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna arendus- ja analüüsijuhi Kersti Arro sõnul ei kasuta Hansapank reeglina probleemsete laenude menetlemisel teisi firmasid, vaid tegeleb nendega ise.

SEB Eesti Ühispank teatas, et loovutavad väikesed tagatiseta nõuded Julianus Inkassole ning Lindorfs Eestile. "Sinna lähevad eraisikute väikesed tagatiseta nõuded, mis on kuni 10 000 krooni, krediitkaardivõlad ja muu selline," rääkis panga pressiesindaja Silver Vohu.

Viimastel kuudel on Vohu sõnul kujunenud trendiks, et laenuvõtjad unustavad tagasimakseid teha.

Probleemsete eluasemelaenude ning ärisektori laenude sissenõudmisega tegeleb SEB samuti ise.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 17:11
    Otsi:

    Ava täpsem otsing