Esimeses sambas käib raha ümberjagamine

Sajadollarilise rahatähe peal koha välja teeninud USA poliitik Benjamin Franklin ütles enam kui kahe sajandi eest, et peale maksude ja surma pole siin maailmas midagi kindlat. Tõsi. Kõik on pidevas muutumises. Hiljuti jõudis järg ka pensionisüsteemi kõige kindlama osa - esimese pensionisamba, kätte.

Möödunud nädalal muudeti pensionikindlustuse seadust, mille tagajärjel riiklik pensionisammas muutub solidaarsemaks. Kõigi vahel võrdselt jagatavasse potti (pensioni baasossa) suunatakse järgmise aasta 1. aprillist rohkem raha, mille tagajärjel väheneb riikliku pensioni arvestamisel tööstaaži ja palga tähtsus.

Riiklik pensionisammas koosneb kõigi jaoks võrdsest baasosast (praegu 1373,58 krooni) ning staaži- ja kindlustusosakutest (praegu on keskmine pensionistaaž 44 aastat mille alusel lisandub pensionile 2394,92 krooni).

Staažiosakute arv võrdus 1998. aasta lõpuni töötatud staažiaastatega. Pärast seda on arvestatud inimestele iga aasta pensionikindlustusstaaži. Kindlustusstaaži arvestamisel on oluline, kas inimene on liitunud teise pensionisambaga või mitte (mitteliitunud saavad 25% enam osakuid). Samuti sõltub kindlustusstaaž otseselt sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa suurusest (sisuliselt palgast).

Kui praegu moodustab kõigile pensionäridele võrdselt makstav baasosa pensionist keskmiselt 36,4%, siis 2008. aastal tõuseb see tõenäoliselt juba üle 41% ja peaks pikemas perspektiivis kerkima 55-60%ni.

Kuna II ja III samba suurus sõltub niikuinii tugevalt inimese palganumbrist, võib solidaarse osakaalu tõusu esimeses pensionisambas tervitada. Et pensionirahaks jaotatav summa on aga täpselt määratletud, siis tähendab baasosa kiirem tõstmine paratamatult raha ümberjagamist. Kaotajad on pikema tööstaažiga ja kõrgemat palka teenivad inimesed. Võitjad on lühema tööstaažiga väiksepalgalised.

Näide. Oletame, et selle aasta inflatsiooniks jääb 8,5% ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse laekumise kasv küündib 26%ni. Selle alusel ulatub pensioniindeks järgmisel aastal 1,225ni. Sel juhul tõuseks 15aastase pensionistaažiga pensionäri tasu 1. aprillist 25,6%, 55aastase pensionistaažiga inimese pension aga kõigest 18%. Lähiaastatel selline trend jätkub.

Kõige enam lööb indekseerimise korra muutus minu arvates kõrgepalgalisi, kelle riikliku pensioni suuruse väljavaadet kärbiti tunduvalt. Eriti aga neid, kel jäi liitumata II pensionisambaga.

Lahenduseks on omal käel investeerimine ja vabatahtlik III pensionisammas.