Spekulant kui majanduse sanitar

Janis Springis 26. november 2007, 00:00

Sageli kritiseeritakse spekulante, et nad teenivad raha lihtsalt, väikeste pingutustega. Kuid tuleb tunnistada, et spekulandid kannavad majanduses tähtsat rolli ning neid tuleb hinnata nagu ükskõik millise teise ameti pidajaid.

Definitsiooni järgi on spekulant keegi, kes proovib ette aimata, mis tulevikus juhtub. Et näitlikustada turuspekulatsioonide dünaamikat, võtame aluseks hüpoteetilise näite teraviljaturult.

Kujutame ette, et tänavu on hea maisisaak ning kilohind ulatub 10 kroonini. Spekulant arvab, et tuleval aastal on saak halbade ilmastikuolude tõttu kehvem, ning ostab nüüd maisi kokku. Kuna nõudlus suureneb, tõuseb kilo hind 11 kroonile. Möödub aasta ning tõepoolest, ilm oli vilets, saak nigel ja toodangut vähe. Hind tõuseb 20 kroonile. Spekulant müüb oma maisi, saades 9-10 krooni kasumit igalt kilolt.

Näide on väga lihtne, kuid lähemalt vaadates näeme mitut huvitavat momenti. Ostes esimesel aastal maisi kokku ning pressides hinda ülespoole, piiras spekulant maisi tarbimist, seda eriti marginaalsete tarbijate osas, kes sõid maisi vaid seetõttu, et see oli odav. Teiseks, spekulant on see, kes teisel aastal varustab turgu maisiga olukorras, kus seda napib. Kolmandaks, ajades esimesel aastal maisi hinna kõrgemaks, saadab spekulant turule signaali, et oodata on toodangu vähenemist. Pannes need asjaolud kokku, jõuame järeldusele, et spekulant tegi tänuväärset tööd.

Seda näidet võib laiendada mis tahes turule. Spekulandid ostavad pidevalt kokku kontsertide või spordivõistluste suhteliselt odavaid pileteid, piirates niimoodi hinnatundlike tarbijate juurdepääsu neile. Seejärel müüvad nad piletid vaheltkasuga inimestele, kes neid pileteid kõrgelt hindavad.

Ühe näite võib tuua naftaturult. Nafta hind on praegu kõrge ja tõuseb mitte vaid seetõttu, et pruuni kulla tarbimine ja ühtlasi nõudlus selle järele on kõrgem, aga ka seetõttu, et spekulandid ostavad naftat ootuses, et nafta saadavus väheneb tulevikus ja hind veelgi tõuseb.

Spekulantide tegevus ajab hindu üles ning elavdab naftatoodete majandust tarbijate poolelt. Mis veel olulisem - selline tegevus elavdab nafta asendustoodete arendamist. Alternatiivsed energiaallikad on siin parim näide.

Seega mängivad spekulandid olulist rolli meie püüetes vähendada sõltuvust naftast. Uute energiakandjate arendamine poleks pooltki nii tulus, kui nafta hind püsiks madalal. Arvestades asendustoodete arengut, võime ühel päeval näha taas madalamaid naftahindu, kuna inimesed hakkavad kasutama alternatiivset energiat ja naftanõudlus väheneb.

Näited on illustratsiooniks, kuidas spekulandid aitavad kaasa majanduse ressursside efektiivsele jaotamisele. Tarbijad saavad selle, mida ja millal tahavad, paljuski spekulantide tegevuse tõttu, kes proovivad aimata tarbijate soove ja vajadusi. Kui spekulandid on edukad, teenivad nad kasumit ja saavad pingutuste eest tasu. Kui eksivad, kannavad kahju.

Seega on spekulandi töö kõike muud kui lihtne ning sellega kaasnevad märgatavad riskid. Keegi ei tea, mida tulevik toob, ka spekulandil ei ole aimugi, kui palju ja kas üldse ta kasumit teenib.

Loomulikult peavad spekulandidki analüüsima, mis tulevikus võib toimuda, suurendamaks õnnestumise tõenäosust. Tarbijal pole siiski vaja muretseda, ta võib näiteks kindel olla, et külmade tulles saab ta osta talverõivaid. See on turumajanduse võlu. Ettevõtjad, kes spekuleerivad tarbijate tulevikuvajaduste peale, on tootnud, mida vaja.

Meeldib see meile või mitte, aga igaüks meist kui osake turumajandusest on mingil määral spekulant. Valides koolis õppeaineid või ülikoolis eriala, me tegelikult spekuleerime, mis on tulevikus tööturul nõutud. Paigutades sääste, spekuleerime investeeringu tootluse osas. Isegi kui hoiame raha sukasääres, spekuleerime, milline võiks olla raha väärtus võrreldes teiste toodetega.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing