Fondijuhid: rahu, ainult rahu!

"Ma ei tunne mitte mingisugust muret. Kui hakkaksin aasta lõikes vaatama, siis tõenäoliselt on summa pisut vähenenud, aga mul on pikemaajaline investeering ja ma ei tõmble sellepärast," oli teletäht ja investor Marko Reikop endas kindel. "Mingisugused ajutised langused mind küll väga ei heiduta. Ma olen sellega arvestanud ja ma ei kavatse oma fondiosakutest loobuda, ei kavatse ka fonde vahetada."

"Tavainvestorite hulgas me paanikat märganud ei ole," kinnitas Hansa Ida-Euroopa aktsiafondi ja Hansa Ida-Euroopa kinnisvara aktsiafondi juht Enn Metsar, lisades, et nende investorid on hästi haritud ning reeglina ebaratsionaalselt ei käitu.

Metsar tahtis rõhutada, et investeeringud aktsiaturgudele peavad üldjuhul olema pikaajalised, sest hindade langused on aktsiaturgude lahutamatu osa nii nagu ka tõusud. "Aktsiafondidesse investeerimine on üldjuhul väiksema riskiga kui üksikute aktsiate ostmine, ent sellest hoolimata peab investeerimishorisont olema pikaajaline," pani Metsar südamele.

Küsimuse peale, miks fondide tootlused on palju kukkunud, ütles fondijuht, et see on otseselt seotud aktsiate tootlusega. "Suurim mõjur aktsiahindadele on viimaste kuude jooksul olnud globaalne meelestatus, mitte ettevõtete finantsnäitajad. See on tekitanud ülemüüdud situatsiooni, mis kaua kesta ei saa," oli Metsar kindel. Tema hinnangul keskmises ega pikas perspektiivis suuri probleeme Ida-Euroopas näha ei ole, sest USA finantskriisi otsene mõju Ida-Euroopale on pea olematu.

Metsar selgitas lähemalt, et Hansapanga aktsiafondide mahu vähenemist põhjustavad peamiselt investeerimishoiused, mille alusvaraks on mõni Hansapanga enda fond.

"Sellel aastal on eestlaste närvilisus tõesti suurenenud ning pea iga korrektsiooniga maailma aktsiaturgudel on kaasnenud fondideosakute müügilaviin, näiteks võiks tuua veebruari lõpus toimunud suurema languse maailma aktsiaturgudel, mis muutis seni üsna veendunud pikaajalised investorid lühiajalisteks," rääkis LHV Varahalduse tegevjuht Mihkel Oja fondidesse investeerimisest üldisemalt.

Oja sõnul on eelkõige surve all fondid, mis investeerivad piirkondadesse ja sektoritesse, kus on loodetud saada kiiret tulu. Ta tõi näiteks kinnisvarafondid, mis üleüldise negatiivse fooni taustal enim kannatada saavad.

"Soovitan säilitada rahu, mõelda läbi oma investeerimise eesmärk, kaaluda, kas võetud riskid on kooskõlas oma riskitaluvusega, ning mitte kaubelda fondiosakutega," olid Oja sõnad.

Enn Metsar soovitab kannatlikkust ootamisel, kuni turud rahunevad ja üldine negatiivsus väheneb, sest Ida-Euroopa riikide majanduste ning ettevõtete käivete ja kasumite kiire kasv on selgelt jätkumas. "Kui me hindame turu hinnataset suhtarvudega nagu hinna suhe kasumisse, hinna suhe ettevõtte varade väärtusesse jne, siis leiame, et hinnatase on praegu Ida-Euroopas põhjendamatult madal, ning suhtume seetõttu tulevikku positiivselt," täpsustas Metsar.

Fondide eesmärk on paigutada raha vastavalt oma investeerimisdeklaratsioonile.

Kui klient investeerib SEB Kasvufondi, siis meie võtame seda kliendi soovina paigutada raha vastavalt fondi investeerimisdeklaratsioonile, ehk antud juhul, et oleme enamasti umbes 95% investeerinud Ida-Euroopa aktsiatesse. Fondijuhtide ülesanne on ületada fondi võrdlusindeksit. Kui indeks langeb, oleks ebanormaalne oodata fondilt positiivset tootlust. Eesmärk on langeda vähem kui indeks ja tõusuperioodidel püüda tõusta rohkem kui indeks.

Autor: Virge Lahe