BIGi kliendid viivitavad laenu tagastamisega

Peaaegu iga teine BIGist võetud laen on selline, kus klient on hilinenud kas või ühe päeva laenumaksega. Rahas on selliseid laene 43% BIGi laenuportfelli kogumahust, mis oli septembri lõpuks 1,9 miljardit krooni.

Eduloo poolelt oli BIG aga eile õhtul toimunud Äripäeva TOP 100 autasustamisel kuues ettevõte Eestis 2006. aasta tulemuste poolest. Ta edestas Hansapanka (7. koht) ja SEB Eesti Ühispanka (10. koht). Veel 2005. aasta tulemustega ei mahtunud BIG üldse saja parema ettevõtte hulka.

Kuid tänavu kolmanda kvartali seisuga oli BIGi aruandes tasumata laenunõuete real 330 miljonit krooni ehk 15% BIG Grupi koguvaradest. Veel juuni lõpus oli selliseid nõudeid 222 miljonit krooni ja 2006. aasta lõpus 128 miljonit krooni. Murrang toimus selle aasta kevadel, kui ühe kvartaliga lisandus tähtajaks laekumata nõudeid 64 miljoni krooni eest.

Ebatõenäoliselt laekuvaid laene oli BIGil kolmanda kvartali seisuga 84 miljonit krooni ehk 4,4% laenuportfellist.

BIG Panga krediidivaldkonna juhi Veiko Kandla sõnul on selle hulgas ka töötavad laenud, mis on tehniliselt alla hinnatud n-ö igaks juhuks. "See number on prognoos reservi jaoks, mitte käest kadunud raha," rõhutas ta.

Kandla lisas, et ka mainitud 330 miljonit krooni sisaldab suures ulatuses hästi töötavaid laene. Tema selgitusel kajastab BIG kõiki tähtajaks tasumata makseid nii, et ta ei liida mitte tasumata makseid, vaid nende maksetega seotud laenujääke. Nii tekib hiigelsuur summa, näiteks kokku oli tähtaja ületanud nõudeid BIGil kolmandas kvartalis 824 miljonit krooni ehk 43% laenuportfellist. Kuid selle sees on Kandla sõnul ka need laenud, kus klient on kogemata kandnud tuhande krooni asemel ühel kuul 900 ja tegelikult mingit maksehäiret pole.

"Nimetatud summasid ei saa nimetada probleemsete laenude summaks. Enamikul juhtudest on sissenõutavaks muutunud vaid kliendi igakuine laenumakse, mitte kogu laenusumma," lisas Kandla.

Siiski on BIGi aruande järgi kõige suurem nende laenude kogusumma, kus klient on viivitanud tähtajaga üle kahe kuu - 415 miljonit krooni ja see summa on viimastel kvartalitel pidevalt suurenenud.

BIG ongi tuntud kui riskantsemate laenuvõtjate pank, kus laenuintress on 20-30% ja enamik laene väikesed, tagatiseks inimese töötasu või kellegi käendus. Kinnisvaraga on tagatud alla viiendiku laenudest. Keskmine laenusumma BIGis on 23 300 krooni ja probleemide korral töötab tõhus võla sissenõudmise süsteem. Ametlikes Teadaannetes ja kohtukroonikas võib BIGi nime sageli kohata.

Kandla sõnul on vähe juhtumeid, kus inimene lihtsalt kaob. "Hiljemalt kohtukutse edastamisel või kohtuotsuse täitmisele andmisel hakkab võla tasumisega tegelema valdav osa probleemsetest klientidest," kinnitas ta.

Eesti Pangast öeldi eile, et need andmed peegeldavad ühe väikepanga tegevust riskantses turusegmendis. Turul tervikuna ei ole seni ilmnenud laenukvaliteedi olulist halvenemist, sealhulgas tarbimislaenudel. Alanud aeglasema majanduskasvu periood toob tõenäoliselt kaasa laenukahjumite suurenemise, mis Eesti Panga hinnangul ei toimu siiski sellisel määral, mis tekitaks suuri probleeme.

Hansapank Eesti juht Priit Põldoja sõnas, et tagatiseta väikelaenudes on tagasimaksmata laenude osakaal kasvanud. "Aga meil on selle osakaal portfellist kuskil üks koma millegagi," lisas ta. Tema sõnul on retsept lihtne: tuleb anda laenu nendele inimestele, kes jõuavad tagasi maksta.

BIGil pole veel ühtegi juhtumit, kus oleks pidanud laenusaaja käest lisatagatiseks kinnisvara küsima. Võlgu jäädakse harilikult väiksemaid summasid kui panga keskmine 23 300kroonine laen.

Judosportlane ja väikefirma omanik Miko Silde võttis 2005. aastal viimase väljapääsuna BIGist 20 000 krooni laenu enda sõnul edasielamiseks, mitte reisimiseks ega auto ostmiseks.

Kui Sildel tekkisid makseraskused, saatis BIG paar viisakamat pöördumist, kuid üsna ruttu pöördus käendaja poole, kelleks oli noormehe isa. Isa konto arestiti ja enne ei pääsenud see lahti, kui Silde hakkas võlga isa kaudu tagasi maksma. Silde võlg oli kokku 48 000 krooni ja ta loodab võla tasuda sel aastal. "Ma ei soovita kellelegi seda kogemust," sõnas Silde. "Selle laenu saamine oli liiga lihtne."

Tallinna sotsiaaltöökeskuse võlanõustaja Katri Heinjärv sõnas, et BIGist saab laenu lihtsalt: seda on antud ka töövõimetuspensioni saajale, eelmiste võlgadega inkassos olevale inimesele. "Tausta BIGis eriti ei kontrollita," sõnas ta. Samas pöörduvad laenuvõtjad BIGi tavaliselt viimases hädas, kui juba on tekkinud probleemid SMS-laenude või eluasemelaenuga. Viimasel ajal on Heinjärv saanud BIGi müügijuhiga kokkuleppele mõne kliendi maksegraafiku ajatamiste suhtes, varem oli panga suhtumine jäigem.

BIGi puhul on tähtaja ületanud nõuete üsna tempokas kasv murettekitav. Pole ju majandus veel õieti jahtuma jõudnud hakatagi, milliseks kujuneb siis selliste nõuete maht veel 2008. aasta lõpuks, kui majanduse tervis on ilmselt tuntavalt kehvem?

Üks oluline nüanss, mis mulle silma jäi - üle 60 päeva tähtaja ületanud nõuete maht on 415,3 miljonit krooni ning kvartali lõpus oli BIG Grupi omakapital 418,0 miljonit krooni. See annab indikatsiooni probleemsete laenude päris suurest osast.

Majanduse jahtumisega halveneb ilmselt ka kodanike maksedistsipliin, seega lähemad aastad kujunevad BIGile keerulisemaks kui paar viimast aastat. Eks kõrvalt on probleemide ulatust raske hinnata, kuid probleemsete võlgnikega tegelemine peaks BIGi jaoks olema prioriteet number 1.

Olukorras, kus majandus jahtub ning inimeste kulutused kasvavad kiire inflatsioonitempo tõttu jõudsalt, ei ole tähtajaks tasutama laenude mahu kasv üllatav.

Probleemid laenude tagasimaksmisel ei tohiks otseselt majanduse käekäiku oluliselt mõjutada. Samas on siin väga oluline vaadata hoopis maksmata jätmise põhjusi, milleks on liiga optimistlikud tulevikuootused minevikust, hindade kiire tõus ning majanduse üldine jahtumine. Samad põhjused mõjutavad loomulikult ka üldist majanduse käekäiku, kuid siis juba mitte laenude tagasimaksmise kaudu, vaid otseselt.

Eeldades, et BIGi keskmine klient on kõrgema riskitasemega kui tavalise panga laenuklient, tundub loogiline, et probleemsemate laenude mahu kasv algab just sealt.

Küsimus ei olegi nii väga kõrgemas intressis, vaid selles, et kõrgem intress tähendab reeglina ka kõrgema riskiga klienti.

Võib arvata, et halbade laenude osa hakkab kasvama ka tavalistes pankades, kuid selle ulatuse kohta on vara järeldusi teha.

Kui viimastel aastatel on halbade laenude osa olnud pankades pigem alla normaalse taseme, siis võib oodata selle liikumist tavapärasele tasemele. Nn pehme maandumise korral ei usu, et suurpankadele sellest mingeid olulisi probleeme tekib.