Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puhkusereis firma kulul - ja mis siis?
Tänane Äripäev kirjutab, et kui töötajate puhkusereis tellida koolitusfirmalt, ei pea erisoodustusmaksu maksma. Äriidee! Maksu- ja tolliamet ei näe samuti katastroofi ja loodab, et firma raamatupidamises kirjutatakse koolituse ja muu puhkuse osa kenasti lahku. Kui kirjutatakse.
Äripäeva meelest ei lahenda olukorda koolitusprogrammi detailne eristamine lihtsalt puhkusest, sest niisuguste asjadega annab bluffida ja samas kontrollida on raske.
Õigem oleks erisoodustusmaksust üldse loobuda - olgu need siis firma kulul kinnimakstavad puhkusereisid või muu huviväärtustega tutvumine, aga ka spordipäevad, tervisespordiüritused.
Erisoodustusmaks peaks hoolitsema eelkõige selle eest, et firma raha ei jookseks maksuvabalt töötajate tasku, et tööandja ei asendaks töötaja palka muude hüvedega, mis saab otseteed kuludesse kanda. Praegu niisugust ohtu pole.
Töötajale puhkusereisi väljategemine võib kuuluda tõepoolest mingisse motivatsiooni- või preemiapaketti - selle asemel, et preemiat rahas välja makstes maksta sotsiaalmaksu ja kinni pidada tulumaksu - ent niisugune ettevaatus on liiast.
Töötaja ei saa seda rahalise hüvena, vaid puhkuse või sportimisvõimalusena, mis tuleb kasuks töötaja tervisele ja töövõimele. Kas maksta töötajale lihtsalt näiteks 5000 krooni preemiat või viia ta firma kulul nädalaks Tenerifele? Viimase summaarne kasu võib olla suuremgi.
Eesti inimese viga on selles, et ta ei märka (õigel ajal) puhata. Tihti lükatakse puhkust ikka edasi, paremate aegade peale.
Aga äkki on siis juba hilja? Kui inimene haigestub ületöötamise tagajärjel, läheb see riigile kindla peale kulukamaks kui loobumine mõnesajast või tuhandest kroonist erisoodustusmaksust.
Rahas välja makstud preemia iseenesest ei vii veel mõtteid aktiivsele puhkusele - ehk on õigem see, kui firma ise annab konkreetselt märku, et aeg on teha paus. Laadida patareisid, vaadata iseendasse, miks mitte võtta ka päikest, ujuda, matkata.
Kuna hetkel ei maksa tööandjad palka välja koolitustes, siis tõenäoliselt ei kuritarvita ettevõtted ka meiepoolset seadusemuudatuse ettepanekut ega hakka palka täielikult välja maksma puhkusereisides ja spordiklubi pääsmetes.
Koolitusfirmade esindajad on ise öelnud, et nad pakuvad teistmoodi puhkust, võimalust tegelda "pehmete" väärtustega.
Seda kõike on eesti inimesele vägagi vaja. Töisel ajal tuleb niikuinii taga ajada kõvasid, sessamas rahas mõõdetavaid väärtusi. "Pehmemad" väärtused võiks olla ka pehmemalt maksustatud.
Autor: ÄP