Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Keskpangad soovivad kriisi ületada

Tarvo Vaarmets 18. detsember 2007, 00:00

Eelmisel nädalal teatas USA Föderaalreserv, et suunab Euroopa ja Šveitsi keskpankadesse dollarivarude suurendamiseks 24 miljardit dollarit ehk 254 miljardit Eesti krooni. Samuti teatas USA keskpank nelja rahaoksjoni korraldamisest.

Keskpankurid asusid ühiselt tegutsema pärast seda, kui ilmnes, et USA, Ühendkuningriigi ja Kanada intressimäärade langetamised ei hoogustanud laenamist ja seadsid küsimärgi alla USA majanduskasvu jätkusuutlikkuse.

Eelmisel nädalal avaldas Fedi endine juht Alan Greenspan viimasele USA tarbimisinfole toetudes arvamust, et riiki tabav stagflatsioon ehk inflatsioon majanduse kasvutempo aeglustumise tingimustes on üha tõenäolisem.

Maailma suurimate pankade jaoks on likviidsuse taastamine suur väljakutse. Rahaturgudelt likviidsuse ära imenud USA rämpslaenud sundisid Fedi teatavasti juba augustis diskontomäära alandama ning Euroopa ja Jaapani keskpankade eeskujul pangandussüsteemi miljardeid dollareid pumpama. Nüüd aga astuti järgmine samm.

"Fakt, et keskpangad on oma tegevuse kooskõlastanud, tähendab, et nad ründavad probleemi ühiselt. Probleem on, et pangad ei usalda üksteist," viitas Lehman Brothersi strateeg Fred Goodwin rahaturu vaikelule.

USA, Euroopa ja teiste keskpankade kooskõlastatud rahaturu päästeaktsiooni edukuse parima mõõdupuu leiab intressimäära tuletisturult. Kitsenev erinevus Londoni pankadevahelise dollarilaenu intressi (Libor) ja üleöö-intressi-swap'i intressi (OIS - overnight index swap rate) vahel annab signaali pankade laenuandmise valmidusest, kirjutas Bloomberg.

Fed kasutas eile pankadele suunatud rahapakkumise esimesel oksjonil minimaalse intressina ühe kuu OISi määra - mõõdikut, mis näitab kauplejate ootusi keskmiste riigilaenude intressi osas antud perioodi jooksul.

Oksjonil läks lühiajalise laenuna krediidikriisi leevendamiseks pakkumisele 20 miljardit dollarit. "Saab näha, millist mõju Fedi, Euroopa ja Šveitsi keskpanga väljakuulutatud oksjonid rahaturu pingestatud likviidsusele avaldavad," lisas ta.

Kaudselt rahaturul saada olevat raha hulka mõõtev ühekuu-Libor OISi spread (intressimäärade erinevus) tõmbus keskpankade plaanide peale eelmisel nädalal 1,07-lt 0,79 protsendipunktini. Libor OISi spread kihutas üles tänavu augustis, peegeldades madala krediidireitinguga laenude turu kokkukukkumisest tingitud pankade oluliselt vähenenud laenutahet.

USA keskpank alustas eilset kuuajalise laenu oksjonit 4,17 protsendilt. Sel kuul on aga plaanis veel sama palju ehk 20 miljardit dollarit laene pankadele sarnaselt maha müüa.

Üleöö-intressi-swap'i intress oli 14. detsembril 4,17% ehk 58 baaspunkti madalamal kui määr, millega Fed annab pankadele otselaene. "Finantsinstitutsioonidel on tänu neile oksjoneile likviidsusevõimalus tunduvalt odavam," kirjutas Bank of America Corpi krediidistrateeg Hans Mikkelsen eelmise nädala analüüsis.

Keskpankurite tegevus pole investoritesse siiani kindlust tuua suutnud - eelmisel nädalal valmistas turuosalistele pettumuse Fedi otsus langetada diskontomäära ainult 0,25protsendipunkti. Kvaliteetaktsiaid jälgiv Dow Jonesi indeks kukkus nädalaga 2,1%, S&P 500 aga 2,4%. Ka Fedi esimese oksjoni ootus ei suutnud USA aktsiaindekseid turu avamisel plussi vedada.

Mul on väga lihtne arvamus - rahamass suureneb Euroopas ja USAs aastas üle 10%, põhjustades inflatsiooni. Tekkinud probleeme üritatakse valesti lahendada - üritatakse süsteemi raha juurdepumpamisega. Praegu lükkavad keskpangad seda kriisi lihtsalt edasi ja mida rohkem edasi, seda suuremaks see läheb. Kui on tehtud valed otsused, antud valesid laene, on see häving ning see tuleb vastu võtta ja panustanud investorid jäävad oma rahast ilma. Kui firma on andnud rohkem laene, kui on saanud neid tagasi, tuleb löök vastu võtta, mitte anda uut laenu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:14
Otsi:

Ava täpsem otsing