Toiduainete hinnad jätkavad mühinal tõusu

Eile lõid teraviljahinnad maailmaturul jälle uusi rekordeid ning Briti majandusleht Financial Times hoiatas, et pärast suvist šokki on oodata uut toidukaupade hinnatõusulainet.

"Me oleme sel aastal juba näinud toidukaupade kallinemist kiireimas tempos 1980. aastate algusest. Täit mõju neist hinnatõusudest saame aga tunda alles 2008. aastal," ütles lehele USA konsultatsioonifirma Advanced Economic Solutions analüütik Bill Lapp. Samal seisukohal on Deutsche Bank.

Novembris tõusid toidukaupade hinnad eurotsoonis aasta arvestuses keskmiselt 4,3 protsenti, kergitades eurotsooni inflatsiooninäitaja kuue aasta kõrgeimale tasemele - 3,1 protsendile. USAs kallines toit 4,8 protsenti ja Hiinas 18,2 protsenti.

Eurotsoonis on märkimisväärne, et riigiti on hinnašokk mõjunud väga erinevalt. Kõige kiiremini on töödeldud toidukaubad kallinenud Sloveenias, suurematest riikidest aga Hispaanias ja Saksamaal, selgub Euroopa Keskpanga detsembrikuu bülletäänist. Kõige väiksemat toiduainete hinnatõusu on seni kogenud soomlased ja prantslased.

Erinevust seletab keskpank suures osas kohalike jaemüüjate käitumisega. Neis riikides, kus konkurents on suurem või majanduse üldine seis nõrgem, ei ole jaemüüjad kiirustanud hinnatõusu tarbijaile üle kandma. Pigem on lepitud väiksemate kasumitega. Seevastu neis riikides, kus toidukaubad on kiiremini kallinenud, pole jaemüüjad oma kasumit puhvrina kasutanud, märgib pank. Saksamaal, kus konkurents odavmüügikettide vahel on üliterav, on puhver ilmselt ka väga väike.

Euroopa Keskpank prognoosib lähiajal teravilja hinnatõusu jätku. Püstloodis kerkinud jõusöödahinnad viitavad omakorda looma- ja linnuliha ning piimatoodete kallinemisele.

Maailmaturul on nisu hind praegu rekordtasemel, kerkides eile Chicago kaubabörsil tuleva aasta märtsikuu lepingutes esimest korda üle 10 dollari. Need ajad on möödas, kus buššel nisu maksis alla 2,5 dollari. Aasta algusest on nisu hind kerkinud üle 100 protsendi.

Ka poole maailma elanikkonna põhitoiduse riisi hind on 20 aasta kõrgeimal tasemel ning sojaubade hind kõrgeimal tasemel 1973. aastast.

Hinnatõusu taga on nii paranenud elujärjega Aasia riikide kui ka biokütuste tootjate kasvanud nõudlus. Lisaks on tänavust teraviljasaaki kärpinud ebasoodsad ilmastikuolud. Teraviljavarud kahanevad ning riskivad langeda viimase 60 aasta madalaimale tasemele, hoiatas läinud nädalal USA põllumajandusministeerium.

Hinnašoki leevendamiseks on mitmed teravilja importijad, sealhulgas Euroopa Liit, imporditolle kärpinud või need sootuks kaotanud. Eksportijad, nagu Venemaa, Kasahstan ning Alžeeria, on omakorda tõstnud eksporditolle, et vältida defitsiidi tekkimist koduturul.