Nukra finaaliga noortepidudest

Kõigest nädala jooksul leidsid suuremat meediakajastust kaks verise lõpuga noortepidu. Äärmuslikul emotsioonideskaalal laveerivate noorte puhul pole agressiivsuse ilmutamine sugugi erakordne, kuid provotseerimata rünnakutest lugemine teeb murelikuks.

Tartumaal Vahi tares peksti laiali arstitudengite rahumeelne sünnipäevapidu. Teadaolevalt puudus valimatult rusikahoope jaganud kutsumata külalistel eelnev kokkupuude pidulistega. Praegu veel politsei poolt üle kuulatavad tülikiskujad olla sünnipäevale ilmunud selge sooviga lihtsalt kedagi peksta. Motiiv - igavus?

Ränkasid üldistusi ei armasta keegi, ent jätkuvalt tõstab nende näidete põhjal pead Eesti noorte kasvatamatus. Kui väga me ka ei üritaks noortekeskusi luues ja nende huvidega arvestades järeltulijaid kontrollida, on see ikkagi pigem enda ajutine rahustamine. Vastutustundlikule mõtlemisele suunavad noorsootöötajad kõikideni ei jõua.

Võrreldes nendega, kelle huvid on eluterved, on lõdvema suhtumisega noori küll vähem, ent ahistavalt väikeses Eestis võimendub iga marginaalsemgi kogukond.

Tartu tudengipeo äkiline lõpp kohalike rammumeeste käe läbi on ilmekas näide noorte tegevusetusest tingitud aktsepteerimatust käitumisest.

Sarnasel kombel kulmineerus Pärnu kandis Tõstamaal aset leidnud noortedisko suurkaklusega, kus esialgsel uurimisel ei tuvastatud isiklikelt motiividelt tõusnud konflikti. Korravalvuritele avanes vaatepilt arutust laamendamisest. Nähtavasti elavad õiget ja väära hägusalt diferentseerivad noored igavust niimoodi välja.

Ma jätan noorsoo päästmisele suunatud organisatsioonidele selliste olukordade vältimisel vabad käed, kuid sooviksin eakaaslasi ärgitada ettevaatlikkusele. Aasta lõpp, suurim pidude aeg, on käes. Võtke sellest viimast, kuid ärge laske võõraid sisse, kui väga nad ka soovi ei ilmutaks. Tõenäoliselt on neil lihtsalt brutaalselt igav.

Head ja halba mitte eristavad noored kasutavad laamendamist igavuse peletamiseks.

Autor: Joonatan Allandi