Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Rootsi firmad pakivad Eestis oma asju kokku

Agnes Ojala 08. jaanuar 2008, 00:00

"Jah, paar juhust on olnud, kus Rootsi ettevõtted Eestist ära kolivad. Viimane selline oli näiteks Svedbergs (sanitaarkeraamika tootja - toim.). Suuremat lahkumise lainet aga ei paista," märkis Sikk.

Tema sõnul on mõni ettevõte ka osa tegevustest Eestist ära viinud, kuid siiski siia tegutsema jäänud. Näiteks on suuri masinaid tootev Fors MW viinud tootmise Hiinasse, Eestis pannakse osi vaid kokku.

Siinse tootmise ahvatlused hakkasid Siku sõnul kahvatuma juba veidi varem. Tegu ei ole alles 2007. aastal tekkinud nähtusega. "Tegelikult lahkus osa juba aasta varem ja võib-olla isegi 2005. aastal oli neid märke näha," lisas ta.

Vähemaks on jäänud ka uute investeeringutega tulijaid. "Midagi massilist ei toimu. Ei ole massiliselt lahkujaid ega ka palju vähem investeeringuid, kuid 5 ja 10 aasta taguse ajaga praegust olukorda võrrelda ei saa," ütles Sikk.

Rootsi Eksportnõukogu Eesti esinduse juht Kaie Kuum rääkis pühapäeval SVT saates "Rapport", et Rootsi ettevõtted ei ole enam Eestist huvitatud.

"Eesti ei ole enam odava allhanke maa. Siinsed kulud on kasvanud, olles praegu juba pea sama suured kui Rootsis," märkis Eestist huvitatud Rootsi ettevõtjaid aitav Kuum. "Seetõttu on huvi Eesti kui odava tööjõuga maa vastu kindlasti vähenenud."

Nii on juba tegevuse lõpetanud rootslaste sanitaarkeraamikat tootev Svedbergs Estonia. Ettevõtte juhatuse liikme Fredrik Björkmani sõnul tuli Eesti tootmine sulgeda, sest tootlikkus jäi liiga väikeseks. Ettevõtte likvideerimisega kaotas töö 48 inimest. Töö tehases lõpetati oktoobri lõpus.

Samuti on tootmisest loobunud 700 töötajaga mobiiltelefonide plastikosi tootev Nolato.

Probleemide käes vaevleb rootslastele kuuluv Kreenholm, kus on koondatud pea pooled töötajatest.

Rootsi-Šveitsi tootmisettevõtte ABB kommunikatsioonispetsialist Sven Sommer väitis, et ettevõttel puuduvad igasugused kavatsused Eestist ära kolida.

"Erinevalt teistest ei valmistu me lahkuma, pigem laieneme. Püüame kohalikul turul tasahilju kasvada ja suurem laienemine tuleb ekspordi arvel," rääkis Sommer.

ABB kavatseb selle aasta jooksul laiendada mõlemat tehast Jüris. Nii sealse masinatehase, mis toodab tuulegeneraatoreid, kui ka sagedusmuundurite tehase toodang läheb 100% ekspordiks.

Sommeri hinnangul on kehva seisu ennekõike sattunud need ettevõtted, kes jahivad odavat tööjõudu. Tema sõnul saab Eestis edukalt toota, keskendudes muule. "Kes aga ei ole siin odava tööjõu pärast, peaksid oma nišši otsima," soovitas Sommer.

Ka osa Tallinna piirkonnas tegutsevatest Soome ettevõtjatest plaanib Eestist lahkumist.

Kulud on kasvanud nii kiiresti, et Soomes tootmine on muutunud juba tulusamaks, vahendas SL Õhtuleht YLE uudist eelmise aasta lõpus.

Äriregistri andmetel lõpetab praegu Eestis oma tegevust 145 Soome firmat.

Kulud meretranspordile on kahekordistunud viimase paari aasta jooksul, samuti on hoogsalt kasvanud siinsed palgad.

Oma viimast paati Eestis ehitab praegu Soome ettevõte Salmone. Ettevõtte juhi Erich Metsaotsa sõnul on üks suuremaid probleeme logistika, mis on väga kalliks muutunud. "Lisaks öeldi üles rendilepingust. Uue tehase ehitamine oleks siin kallim kui Soomes ja seetõttu kolib ettevõte tagasi," märkis Metsaots.

Samas näiteks paberitootja UPM-Kymmenel mõlguvad meeles hoopis laienemisplaanid. UPM-Kymmenel Otepää juhatuse esimehe Ando Jukki sõnul uuendab ja laiendab UPM oma tootmist Otepää kasevineeri tootmise tehases. Ettevõttel on laiendamisse plaanis investeerida ligi 156 miljonit krooni, investeering suurendab tehase tootmisvõimsust 10 000 kuupmeetri võrra. investeering viiakse lõpule selle aasta sügisel.

Ka Elcoteqi kommunikatsioonijuhi Jaanus Pautsi sõnul ei plaani ettevõte tootmist Eestist välja viia, pigem panustavad nad personali kompetentsuse tõstmisele. "Mida kaugemal on tootmisriik, seda kauem jõuab toode lõppturule.

Meile aga on oluline see, et toode jõuaks turule võimalikult kiiresti, ehk siis kui toote väärtus on kõrge. Ettevõte ei saa kasu sellest, kui toodetakse kuskil odavas riigis toode, mis jõuab lõppturule alles siis, kui selle väärtus on juba mõnevõrra langenud," sõnas Pauts.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:16
Otsi:

Ava täpsem otsing