Ettevõtte toetusel välismaale õppima

Rahvusvahelistumisest ja tudengite mobiilsusest on palju räägitud, kuid kuidas see igapäevases elus toimib? Selleks, et veeta õppeaasta või semester välismaal ei pea vanemad tingimata majanduslikult heal järjel olema. Hakkama saab ka ise ettevõtlik olles ja erinevatelt firmadelt toetust küsides.

Sellist võimalust kasutas ka aasta Hollandis õppinud Heidi Ojamaa. Osa õpingutest sai kaetud stipendiumiga, kuid suurem osa, umbes 50 tuhat krooni, tuli ikkagi firmade käest leida. Heidi sõnul oli sponsoreid väga lihtne leida: "Võtsin internetist koduka lahti, helistasin ja leppisin kohtumise kokku." Siiski näib see mitmetele tudengitele raskema ja ajakulukamana.

Tallinna Ülikooli haldusjuhtimise tudeng Astrid Valtna otsustas Tšehhis õppimiseks raha koguda ise tööl käies.

Ettevõtted noortele välismaal õppimiseks toetuse jagamisel konkreetseid tingimusi ei sea. A-trüki müügijuhi Erika Assa kinnitusel püüavad õpilased ise väga abivalmid olla, kuid hiljem firmasse tööletulemine ei saa toetuse andmisel kindlasti määravaks. Peamiselt pöörduvad tudengid ettevõtete poole ise, kuid aidatakse ka tuttavaid.

Heidi Ojamaa poolt leitud sponsorite eraldatud summad jäid 2000 ja 5000 krooni vahele.

Juustutootmisettevõttel Estoveril tudengite toetamisega veel kogemusi ei ole, ent tegevjuht Kai Rimmel märkis, et nad on avatud koostööpakkumistele ja eraldatavad summad lepitaks iga konkreetse projekti puhul kokku eraldi. Hetkel rahastavad noored oma välismaaõpinguid peamiselt vanemate, stipendiumite ja ise töölkäimise abil, sest ettevõtetelt sponsorluse küsimine tundub liiga keeruline ettevõtmine.

Autor: Siiri Paas