Keskerakonna altruistid

Käesolev vaatlus tugineb majanduslike huvide deklaratsioonidele ning Keskerakonna kassasse ja pangakontole laekunud annetuste nimekirjadele. Vaatluse all oli 2006. aasta teine pool ja kogu 2007. aasta.

Et kellelgi ei tekiks mõtet ülevaate koostaja pahasoovlikkusest Keskerakonna suhtes, siis kinnitan, et sedalaadi näiteid võib leida pea kõigist riigikogus esindatud erakondadest.

Keskerakonna puhul tuleb see ülimale altruismile viitav tendents lihtsalt kahe viimase aasta aruandeid jälgides väga selgelt esile.

Õiguskantsler Allar Jõks on oma avaldustes korduvalt juhtinud tähelepanu asjaolule, et erakondade rahastamine ei ole läbipaistev ning nõuab riigikohtu kaudu seadusemuudatust.

On koguni pakutud, et just see asjaolu saigi Jõksile saatuslikuks, kui Keskerakond ja Reformierakond olid läinud aasta detsembris riigikogus toimunud hääletusel vastu Jõksi jätkamisele õiguskantslerina veel teise ametiaja vältel. Tõsi, need argumendid, mis tookord välja toodi, ei puudutanud sugugi Jõksi elavat huvi erakondade rahastamise vastu.

Pigem süüdistati õiguskantslerit populismis.

Erakondades rahastamise teemal pooleliolevale kohtuprotsessile viidates hoidus õiguskantsler Allar Jõks vastamast Äripäeva küsimusele, kas Keskerakonna juhtivtegelaste annetuste puhul võib olla tegu iseäraliku rahapesuga, mille käigus anonüümsed annetused muudetakse legaalseiks. Nii ei jää muud üle, kui tsiteerida Jõksi esinemist riigikohtu üldkogu ees läinud aasta 20. novembril.

"Erakonna avaldatavad annetuste nimekirjad on muidugi huvitav lugemine," kinnitas Jõks. "Kuid riik ei saa tõhusat järelevalvet seada sõltuvusse üksnes sellest, kas avalikkus tahab ja suudab valvata erakondade rahastamise üle. Kujutame ette, et üks tavaline valija võtab ette erakondade poolt internetis avaldatud kõige värskemad annetuste aruanded. Ja mis ta näeb? Naabrimees, tagasihoidlik munitsipaalametnik, kes vahel ikka käib enne palgapäeva soola laenamas, on erakonda toetanud 120 000 krooniga. Mis selles imelikku? Võib-olla võitis Bingo Lotos või sai vanaemalt päranduse? Aga miks sel juhul maksta kahe nädala jooksul 10 000 krooni kaupa ja sealhulgas ühel päeval kolm korda kümne tuhande krooni kaupa? Võib-olla parteikassa sai täis? Või polnud piisavalt suurt portfelli?

Niipalju küsimusi ja Eestis pole mitte kedagi, kes neile küsimustele vastaks. Riigikogu komisjon annetuste päritolu ei kontrolli. Maksuamet teatab, et nad kontrollivad ainult, kas isik on maksud korralikult tasunud. Politsei ei leia erakonna sellises toetamises midagi taunimisväärset. Ja ajalehes esitatud küsimused erakonna esimehele jäävadki õhku. Järeldus - avalikkus ilma pädeva kontrolliorganita ei suuda tagada tõhusat järelevalvet."

Intervjuu Keskerakonna aseesimehe ja endise peasekretäri Kadri Mustaga

Kui te räägite minust, siis minu eluasemelaen on võetud 30 aasta peale nagu enamikul minuvanustel. Ma suudan võetud laenu hästi teenindada ja olen selleks piisavalt maksejõuline. Kuid ma ei ole see inimtüüp, kes seab enda huvid kõrgemale erakonna huvidest.

Valimistega seoses olid erakonnaliikmete väljaminekud tavalisest suuremad, sest igaüks pidi enda valimiskulutused ise kinni maksma. Mis puutub säästmisse, siis ma kulutan nii palju, kui normaalseks eluks vaja, kuid püüan samas mitte laristada. Luksuste peale ma raha ei raiska.

Oleme isaga eraldi leibkondades ning minu annetused tulevad minu ja tema omad tema rahakotist.

Mina küll välistan sellise võimaluse. Iga annetaja peab ju teadma, et annetus saab tulla vaid omaenda tuludest ja säästudest. Seda enam, et maksuametil on ju õigus seda kontrollida. Nii et ma panen käe südamele ja kinnitan, et kõik meie annetused on tulnud annetajate isiklikust rahakotist.

Edgar Savisaar kinnitab 25. aprillil 2007 majanduslike huvide deklaratsioonis, et Ühispangast võetud eluasemelaenu jääk on 1 577 482 krooni. Vilja kinnitab viis päeva varem, et tema võlg panga ees on 1 450 543 krooni. Sellest võib järeldada, et tegu on kahe eri laenuga. Seda enam, et Vilja nimel oleval Tallinnas asuval eramul lasub 2005. aastast 4,25 miljoni krooni suurune hüpoteek. Jutt on kurikuulsast Olevi tänava majast, mis vahepeal kuulus osaühingule Domex Kinnisvara. Seda, palju Savisaared Domexile maja tagasiostmise eest tasusid, pole võimalik öelda, samal ajal maja taaskirjutamisega Vilja Savisaare nimele lõpetas Domex Kinnisvara tegevuse ja 2005. aasta aruannet äriregistrile ei esitanud.

Viljat koormab ka laenukäendus 1,57 miljoni krooni ulatuses, mis langeb kokku Edgari pangavõla summaga. Abielupaaril on ühine liisingukohustus Nissan Patroli eest.

Edgar Savisaar suutis oma laenukoormust aasta jooksul vähendada umbes 142 000 krooni võrra. Sama aja sees on aga perekond leidnud võimaluse toetada koduparteid kokku 174 155 krooniga. Enamiku sellest on välja käinud Vilja. Edgar on sel ajal Keskerakonda panustanud vaid kord - 15 120 krooni. Novembris 2007 lisandub sellele 25 100 krooni.

Algselt enam kui kahe miljoni suurust eluasemelaenu on Mailis Reps suutnud aastail 2006-2007 tagasihoidlikult kustutada. Mis on igati mõistetav, sest Mailise hoole all on nüüd juba kolm väikest last. 2006. ja 2007. aasta deklaratsioonide andmeil on Mailise laenukohustus panga ees kahanenud veidi enam kui 42 000 krooni. Visalt on kahanenud ka autoliisingu jääk - aastaga vaid 11 600 krooni.

Isiklikust võlakoormast märksa suurema hoole all on aga Keskerakond, kellele Reps on sama aja sees annetanud üle 200 000 krooni. Aga see ei ole veel kõik. Pärast valimisi oma viimast, äsjasündinud last oodates on Mailis leidnud veel 90 000 krooni vaba raha.

Noore ja tarmuka naispoliitiku magistriõpinguid Londonis meenutab Kadrile õppelaen, mille jääk 2007. aastal esitatud deklaratsiooni ajal on 55 000 krooni. Lisaks on tal eluasemelaen 1,19 miljonit krooni ja autoliising ligi 200 000 krooni.

Kel korterilaen ja autoliising kaelas, teab hästi, mis see tegelikus elus tähendab. Pingelisele laenukoormusele vaatamata on aga Kadri leidnud võimaluse toetada Keskerakonda enne viimaseid valimisi kokku veidi vähema kui 120 000 krooniga ja valimiste järel veel ligi 36 000 krooniga.

Kadri pinginaabriks riigikogus on isa Aadu Must, kel riigikogu liikme tasule lisaks on tagataskus ülikooli professori palk. Samas koormab ka Aadut eluasemelaen, mida ta on aastaga suutnud kustutada ligi 82 000 krooni võrra. 2006. ja 2007. deklaratsiooni põhjal on lisaks kulunud 69 000 krooni autoliisingu tasumiseks.

Ometi on Aadu Must leidnud võimaluse toetada sama aja sees Keskerakonda tervelt 92 500 krooniga ning pärast viimase deklaratsiooni esitamist veel ligi 22 000 krooniga.

2006. aasta lõpp ja 2007. aasta algus toob Enn Eesmaa ellu suure muudatuse - oma senisele kesklinnakorterile lisaks soetab ta uue korteri Haabneeme aleviku uues majas. Uuele korteriomandile seatakse 1,67 miljoni krooni suurune hüpoteek. Kahe deklaratsiooni vahele mahub ilmselt veel ka uue auto liisimine, sest varasema 2058 krooni asemel kulub nüüd autoliisinguks 5200 krooni kuus. Ometi suudab Enn sellel rahaliselt pingelises perioodil annetada Keskerakonnale 54 000 krooni.

Endise õpetajana ja sotsiaalministrina teab Jaak Aab hästi, mida tähendab piiratud vahenditega toimetulek. Õnneks Jaaku ennast need probleemid ei vaeva. 2006. ja 2007. aasta deklaratsiooni vahele jääva aja jooksul on ta Keskerakonda toetanud 125 500 krooniga. Pisut kosunud on ka teda koormav eluasemelaen. Rääkimata autoliisingust, mille summa kasv 210 000 kroonilt 360 000 kroonile kõneleb uue sõiduvahendi soetamisest.

2006. ja 2007. aasta deklaratsiooni esitamise vahelisel ajal on Laanet võtnud ligi 2 miljonit krooni eluasemelaenu. Lisaks on koormaks autoliising. Vaatamata sellele on Laanet suutnud end tõelise võitlejana kokku võtta ja umbes ühe kuu jooksul panna Keskerakonna nimel mängu üle 81 000 krooni.

Noor ja hakkaja Olga Sõtnik on kiiresti omandanud oskuse palgast raha kõrvale panna. Vaatamata sellele, et ta on võtnud eluasemelaenu (2007. aasta deklaratsiooni esitamise ajal oli laenu jääk 1,3 miljonit krooni) ning lisaks tuleb tasuda ka kahe luksusauto, BMW 530i ja Lexus IS250, liisingumakseid, suutis ta vahetult enne valimisi, vaid paari kuuga leida erakonna toetamiseks ja oma isiklikuks kampaaniaks kokku 119 000 krooni. 2007. aasta jõulude eel poetas Olga erakonna kassasse 20 000 krooni.

2007. aasta deklaratsiooni tekkinud 86 750kroonine õppelaen näitab, et Evelyn on otsustanud õpingud lõpule viia. Ilmselt seepärast on tema panus Keskerakonna heaks jäänud tagasihoidlikumaks (ligi 40 000 krooni), olles samas suurusjärgus summaga, mis on kulunud eluasemelaenu vähendamiseks (laenujääk on aastaga kahanenud veidi enam kui 42 000 krooni ümber). Ettenägeliku inimesena on Evelyn endale soetanud kaks korterit.

Keskerakonna finantssekretärina tuntud Ain Seppik on 2006. ja 2007. aasta deklaratsiooni vahelisel ajal erakonna hüvanguks panustanud ligi 180 000 krooni. See on ligi kolm korda suurem summast, mille võrra ta suutis sama aja sees oma eluasemelaenu kahandada (66 600 krooni). Novembris 2007 toob Seppik kassasse 10 000 krooni, järgmisel päeval veel 10 000 ja kümme päeva hiljem samuti 10 000 krooni.

Ain Seppiku altruism on nakatanud ka tema kinnisvaraäris tegutsevaid poegi. Sulev ja Siim Seppik määrasid endale 2007. aastal kahe peale kokku 1 215 000 krooni dividende, millest miljon krooni kohe Keskerakonna kaukasse kanti: Sulev oma pool miljonit krooni otse dividendi määramise hetkel ja Siim oma pool miljonit järgmisel päeval. Kui siia lisada Sulevi ja Siimu poolt paar kuud enne kahe peale kokku annetatud 150 000 krooni, siis väärivad nad esialtruistide tiitlit igati. Suurem osa nende ettevõtlustulust läheb Keskerakonnale.