Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallink igatseb välisbörsi raha järele

    "Tallink on oma eelmise aasta käibenumbriga vähemalt kolme esimese Eesti ettevõtte hulgas," teatas Pant uhkustundega aktsionäride koosolekut sisse juhatades.
    Läänemere regioonis tegutseva laevanduskontserni eelmise majandusaasta käive oli 11,9 miljardit krooni, mis on kõigest kaheksa korda väiksem selle aasta Eesti riigi eelarvest.
    "Kõigil on küsimus aktsia hinna kohta. Ka ma ise tahaksin teada, millal hakkab aktsia hind tõusma. Samas on ka küsimus, ja eelkõige juhatusel, kas Tallinna börs on ikka kõige õigem koht Tallinki jaoks, sest Tallink on suur ettevõte," esitas Pant retoorilisi küsimusi enne koosoleku lõppu, kui peaaegu kõik päevakorrapunktid olid juba heaks kiidetud.
    LHV Balti analüüsiosakonna juht Erki Kert ei usu, et esimeses järgus võiks arutluse all olla laevandusfirma Tallinna börsilt lahkumine. Veelgi ebatõenäolisemaks peab ta üldse avaliku ettevõtte staatuse lõpetamist.
    "Kõige reaalsem on minu meelest aktsiate noteerimine lisaks Tallinnale veel mõnel börsil. Vaadates teiste Eesti ettevõtete trendi, nagu Olympic EG ja Silvano FG, siis kõige tõenäolisem tundub praegu Varssavi börsile liikumine," avaldas Kert arvamust.
    "Räägitakse, et Tallink on kohutavalt üle laenanud. Kui vaadata seda, et laenud moodustavad 37 protsenti kogu varadest ja eelmisel aastal võtsime laenu 88 miljoni euro eest, aga maksime tagasi 99 miljoni euro eest, siis kainelt analüüsides võib öelda, et pole hullu midagi," tahtis Pant anda kohale tulnud aktsionäridele kindlustunnet ettevõtte olukorra kohta.
    Üks aktsionäride jaoks oluline päevakorrapunkt oli dividendide maksmine, mille puhul otsustati ettepanek "dividende eelmise majandusaasta eest mitte maksta" vastu võtta.
    Pant selgitas ettepaneku tagamaid sellega, et laevastiku uuendamisse on palju investeeritud, mis on nõudnud palju raha, ja veel oleks vaja investeerida 670 miljonit krooni.
    "Kõik tahavad kindlasti teada, millal Tallink hakkab dividende maksma. Võib-olla tahaksin isegi teada," püüdis Pant ennetada aktsionäride küsimust ja esitas selle ise auditooriumile. "Ilmselt ei tee nõukogu ka sel aastal veel ettepanekut dividende maksta, sest investeeringud laevastikku nõuavad oma osa, kui ei tule just väga hea aasta. Küll aga peaksid suuremad investeeringud 2009. aastal läbi saama, nii et siis võib tekkida dividendide maksmise võimalus," andis Pant lootust.
    Eile Tallinki aktsia hind ei muutunud, sest enamiku aja oli kauplemine aktsiaga aktsionäride koosoleku tõttu peatatud. Aktsia hind jäi 12,84 krooni peale, käive oli 9,36 miljonit krooni.
    Tallinki aktsionäride üldkoosoleku kümne päevakorrapunkti seas kiideti heaks ka uus kolmeaastane optsiooniprogramm ning tühistati eelmine üheaastane programm.
    "Aktsiaoptsiooni väärtus sõltub aktsia väärtusest tulevikus ja ettevõtte tegevusest," kommenteeris juhatuse liige Andres Hunt juhtivtöötajate motiveerimiseks välja töötatud programmi. "Eelmine programm jäi juhtkonnas ja aktsiaturgudel toimuva tõttu ilmselgelt realiseerimata."
    Ettevõtte finantsjuht Janek Stalmeister nentis, et praegu on aktsia odav, aga iial ei või teada, mida hind hakkab tegema järgmisel ja ülejärgmisel aastal. "Seepärast anname ka võimaluse aktsiaid optsiooniprogrammi tarvis kas osta või emiteerida," selgitas ta. Üks aktsionäridest küsis etteheitvalt, miks peaks ettevõte aktsiaid emiteerima, kui hind on niigi madal.
    Autor: Virge Lahe
  • Hetkel kuum
Kui riigikaitsemaks, siis nüüd, aga kärped enne
Riigikaitsemaksu maha hõikamiseks on jõudnud kätte õige hetk, ent ühe väga olulise eeldusega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riigikaitsemaksu maha hõikamiseks on jõudnud kätte õige hetk, ent ühe väga olulise eeldusega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Dow Jones ja S&P 500 hoiavad tõusutrendi, kuid tarbijaid hirmutab inflatsioon
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis reedel, lõpetades kaheksanda järjestikuse võiduka päeva ja registreerides oma parima nädala 2024. aastal.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis reedel, lõpetades kaheksanda järjestikuse võiduka päeva ja registreerides oma parima nädala 2024. aastal.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Rektor: tehisintellektile saab anda osa juhtimisülesandeid
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Eksport kahanes märtsis kuuendiku jagu
Märtsis vähenes kaupade eksport aastaga 16%, eksport Euroopa Liidu riikidesse kahanes koguni 22 protsenti, teatas statistikaamet.
Märtsis vähenes kaupade eksport aastaga 16%, eksport Euroopa Liidu riikidesse kahanes koguni 22 protsenti, teatas statistikaamet.
Jaak Roosaare hindab üksipulgi kohalikku aktsiaturgu
Jaak Roosaare endagi käsi on sügavalt Tallinna börsil ning ühes Igor Rõtoviga teeb investor ülevaate, milliseid Eesti aktsiaid osta ning millised maha kanda.
Jaak Roosaare endagi käsi on sügavalt Tallinna börsil ning ühes Igor Rõtoviga teeb investor ülevaate, milliseid Eesti aktsiaid osta ning millised maha kanda.