Tuul puhub külma kangemaks

Kanada ilmateadlaste koostatud valemi kohaselt saab tuule puhumisest tingitud tunnetuslikke lisakülmakraade hõlpsasti välja arvutada. Juuresolev tabel näitab arvulisi väärtusi, mis kirjeldavad erinevate tuulekiiruste ning õhutemperatuuride koosmõjust põhjustatud külmatunnet.

Reaalselt kehaga tuntav õhukülm suureneb proportsionaalselt tuule kiiruse kasvuga. Lihtsustatult öeldes tähendab see seda, et mida tugevam tuul, seda krõbedam tundub pakane. Termomeetri näidule tuleb keha tuntava pakase välja arvutamiseks juurde arvata seda suurem number, mida valjem tuul puhumas on.

Tuul jahutab küll inimese keha ning paneb selle rajuma ilmaga rohkem lõdisema, õhutemperatuuri reaalset väärtust tuule kiirus aga muuta ei saa. Kui termomeeter näitab õhutemperatuuriks näiteks -10 C, siis on seda ühtviisi -10 C nii tuulevaikse kui ka tuulise ilma puhul. Erinevus on vaid selles, mismoodi see inimesele mõjub.

Meeles tasub pidada, et intensiivselt paistev päike võib tuule tõttu suurenevat pakase mõju mõne kraadi jagu pidurdada. Inimkeha tunneb soojust ka tuulisel päeval, kui õhk termomeetri järgi päris talvine peaks olema. Nagu ka tuuleefekti puhul, ei muuda aga ka päikesekiired õhutemperatuuri tegelikust erinevaks. -10 °C juures tundub päikeselisel päeval õhk soojem kui pilves ilmaga, termomeetri näit jääb aga mõlema variandi puhul samaks.

Külmatunnet on tabelis kirjeldatud keskmiste näitajate järgi, mis on saadud katsete põhjal paljude erinevate inimestega. Külmatunnetust võivad suurendada ka õhuniiskus, märjad riided, üleväsimus ja kurnatus, kas inimene liigub või on paigal.