Üks küsimus: Milleks on tarvis maja hooldusraamatut?

Hooldusraamat suurendab vara likviidsust. Eestis vabatahtlikuna kasutusel olev hooldusraamat suurendab ostjate turvatunnet vara soetamisel ning suurendab seeläbi oluliselt vara likviidsust, seda iseäranis vanemate hoonete puhul, kus perioodiline hoone hooldamine lausa hädavajalik.

Sellisel juhul on hooldusraamat lausa korvamatuks tõestusmaterjaliks, et müüja või naabrite poolt mainitud tööd on ka tegelikkuses teostatud.

Kui Eestis on hooldusraamat rangelt vabatahtlik ning seda dokumenti peavad haldama vaid sertifitseeritud haldus-hooldusettevõtted, siis mujal Euroopas on hooldusraamat elementaarne.

Hooldusraamatut tasub küsida igal kodu vahetaval inimesel. Paljudel majadel see puudub, kuid olemasolu korral on sealne info äärmiselt tänuväärne - nimekiri teostatud töödest, energia-, vee- ja muude kulude graafikud kuude lõikes jm informatsioon maalib korteri soetajale väga adekvaatse pildi maja tegelikult seisukorrast.

See võimaldab näiteks maja halduri vahetumisel kogu tööde teostamise sujuvalt üle võtta, ilma et oleks vaja hakata väikeste värviparandustööde pärast tervet trepikoda üle värvima, kuna pole leitud sobivat värvi, mis ei muudaks seina laiguliseks. Selline põhjalikkus peaks ideaalolukorras olema kõikvõimalike tööde kohta, olgu selleks siis mainitud trepikoja värvimine, torutööd, elektrikaablite vahetus või muu.

Väär on arusaam, et juba kasutusel olevate majade puhul pole mõtet enam hooldusraamatut teha. On ikka. Tõsi, hooldusraamatu takkajärele koostamine on küll mahukas töö, ent asi tasub seda vaeva ära. Iseäranis vanemate, nõukogude ajal aastakümneid korrashoiuta olnud hoonete amortisatsioon on ülikiire ja hooldusraamat aitab hoone seisukorral n-ö sõrme pulsil hoida. Kui aga kasutusele võetakse uhiuus hoone, siis on soovitatav hooldusraamat valmis panna kohe.

Praegu ei oska veel paljud kinnisvarasoetajad hooldusraamatut isegi küsida. Arvestades aga, et standardid pigem karmistuvad, on ka Eesti mõne aasta pärast olukorras, kus hooldusraamatu puudumist peetakse tooreks hoolimatuseks oma vara suhtes.

Autor: Heliis Anto