Harrastuslendurid satuvad tihedamini õnnetustesse

Kadri Bank 21. veebruar 2008, 00:00

Kui 2006. aastal esitati lennuametile lennunduses toimunud juhtumite kohta 163 ettekannet, siis mullu oli teateid 205. Eesti lennundusettevõtete lennukid osalesid mullustest juhtumitest 113s.

Lennuameti vaneminspektori Raivo Kase sõnul ei ole lennuohutus vähenenud, hoopis lendurite vastutustunne on kasvanud. "Ettekandeid on väga erinevaid: näiteks enne maandumist pöördub tuul, piloot läheb korduslähenemisele ja kannab sellest ette. Midagi ohtlikku ju ei juhtunud, aga iga päev selliseid korduslähenemisi ka ei sooritata," rääkis Kase.

Majandusministeeriumi kriisireguleerimisosakonna peaspetsialist Tõnu Ader ütles, et uuritavate juhtumite arv püsib samal tasemel juba mitu aastat. Tõsiste juhtumite põhjustajateks on tema sõnul viimastel aastatel pigem välismaa piloodid.

Kase kinnitusel toimub kogu maailmas umbes 80 protsenti lennuõnnetustest inimese eksimuse tõttu. Peamistelt on puudujäägid lennuks ettevalmistumises, valmisolekus ootamatusteks lennul ning meeskonnatöös. Intsidente on põhjustanud ka mitterahuldav inglise keele oskus.

"Torkab silma ka puudulik ettevalmistus manöövriteks, kus mõnikord kaldutakse lubatud kursist kõrvale kuni 40 kraadi," ütles Kask. Ta tõi manöövrivea näiteks mullu Karksi lennuväljal toimunud õnnetuse, kus enne maandumist muutusid ilmastikutingimused, kuid piloot ei läinud maandumiseks kordusringile. "Sellised kogemused ei tule üleöö. Praegu lastakse pilootidel lennata 65. eluaastani. Nende füüsilised võimed ei ole ehk nii kõrgel tasemel, aga kogemused, ettenägelikkus ja ohutunne on."

Tehniline probleem põhjustab õnnetusi harva. "Tänapäeva lennukimootorid on väga töökindlad. Tavaliselt on reisilennukil vähemalt kaks mootorit ja ühe mootori seiskumine ei tekita piloodile erilisi probleeme," lisas Kask.

Tõnu Aderi sõnul on riskirühmas eelkõige hobilendurid.

"Erapilootide lendude kogu aeg on sadu kordi väiksem kui ametipilootide lendude aeg, kuid õnnetusi on erapilootidel isegi rohkem. See tähendab, et lendude ohutusnäitajad on oluliselt halvemad."

Eesti Era- ja Harrastuspilootide Liidu juhatuse liikme ja lennundusõpetaja Toomas Uibo sõnul on katastroofiline, et viimase nelja aasta jooksul on Eestis hukkunud neli harrastuslendurit.

Samas pole riik hobilennunduse ohutuse suurendamist piisavalt finantseerinud, tuues põhjenduseks näiteks harrastajate väikest arvu. Uibo hinnangul võivad eralendurid lõbusõitudeks aastas pardale võtta teoreetiliselt kuni 3000 inimest.

"See hulk inimelusid on otseselt erapilootide kätes, kellele riik praegu lennuohutuse osas mingit tuge ei paku. Peale reeglite ja nõuete kehtestamise tuleks teha oluliselt rohkem selle lennundusosa ohutuse tagamiseks," ütles ta.

Hendrik Agur, eralendur
Mulle tundub, et lennuohutuses on turvalisus isegi tänu mitmetele piirangutele paranenud. Intsidendist, milles ise eelmisel aastal osalesin, õppisin, et enesekindlus on hea asi, aga seda tuleb mõtestada. Turvalisusetunne ei või tulla ohutuse arvel. Erapilootidel on lennukogemus muidugi oluliselt väiksem ja ka üksteisega võrreldes erinev.

Teo Krüüner, Lennukolledži õhusõiduki juhtimise osakonna juhataja, lektor
Inglise keele halb valdamine võib lennuliikluses esile kutsuda väga tõsiseid intsidente. Kahjuks on osa lendureid veel nõukogude-aegse väljaõppega, mis ei olnud halb, aga oli venekeelne. Meil kolledžis õpetatakse n-ö tõelist inglise keelt ja terminoloogiat. Plaanime järk-järgult minna üle ingliskeelsele õppele. Õppematerjalid ja kutseeksamid on meil niikuinii ingliskeelsed.

Varem saatsime piloodid ja lennujuhid Inglismaale eksameid tegema, nüüd oleme saanud selle õiguse ka endale. Sel aastal viisime sisse eraldi lennuohutuse õppeaine. Varem räägiti sellest teiste õppeainete sees.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:21
Otsi:

Ava täpsem otsing