Laupäev 1. oktoober 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Hansapank hindab ise kinnisvara

Anne Oja 22. veebruar 2008, 00:00

Hansapank lähtub laenu andmisel oma sisemistest andmebaasidest ja maksimaalsest piirkonnale kehtestatud laenusummast, rääkis Hansapanga kinnisvara hindamise juht Olavi Mätik eilsel kinnisvarakonverentsil.

"Soomes ei nõuta ka teatud tüüpkinnisvara puhul eksperthinnangut, aga sealsed riiklikud andmebaasid on paremad," põhjendas Mätik.

Mätiku sõnul tehakse tagatisvara ja kliendi maksevõime analüüs koos. "Oleme turul pikalt tegutsenud ja teame klientide maksekäitumist. Anname laenu 50-75% Hansapanga määratud väärtusest. Kui klient tahab aga saada 90% (Hansapanga kalkuleeritud - toim.) kinnisvara väärtusest, peab ta tellima eksperthinnangu. Me ei vaata tagatisvara üle, küsime kliendilt vaid pilte tema vara kohta. 50% eluasemelaenutehingutest käib läbi Hansapanga. Ma ei näe põhjust, miks klient peaks tellima eksperthinnangu," selgitas ta.

Kinnisvarahindajate ühingu eksamikomisjoni juht professor Ene Kolbre ütles, et kinnisvara hindamine on keeruline protsess, mida saab reguleerida vaid kutse-eetika kaudu.

"Iga teenus või toode võiks olla kvaliteetne. Kinnisvara hindamine on keeruline protsess ja selleks peab olema kvaliteedi tagamise protsess," rääkis Koldre.

Koldre sõnul on panga ja eksperdi hindamise lähtekoht erinev, kuna pank määrab hinna, ekspert aga hindab kinnisvara. Mujal maailmas eelistavad pangad professionaalseid ja sõltumatuid hindajaid ega kipu ise laenu tagatiseks oleva vara hinda määrama.

Uus Maa Kinnisvarabüroo tegevjuht Mika Sucksdorff ütles eile, et raisakotkad on üles tõusnud ning otsivad haigeid loomi, keda alla neelata. Neist tehinguist on oodata 50% tootlust.

Sucksdorffi sõnul on tore lugeda statistikat, aga see on väga üldine ning sellest võib välja lugeda valesid asju: "Järelduse tegemiseks ei tasu vaadata vaid ühte graafikut. Tuleb rääkida inimestega ja viia end asjaga kurssi."

"Korter on ikkagi investeering umbes viieks aastaks. Kui vaadata aga spekulandi pilguga, siis turul on praegu ka väga häid investeerimisvõimalusi. Raisakotkad on üles lennanud ja otsivad neid loomi, kes on haiged ja kokku kukkunud. Seal on tootlus 50%. Ostjaid on praegugi, kes peavad üürihindu liiga kalliks, kes loovad oma esimest ühist pesa või vajavad suuremat pesa, välismaalased ja fondid," selgitas Sucksdorff.

Kas kinnisvara osta või müüa?

"Mina ütlen, et võite teha mõlemat. Häid tehinguid saab teha alati, sõltumata parasjagu valitsevast turuolukorrast," rääkis Sucksdorff.

Pindi Kinnisvara Läti tütarfirma juhataja Edgars Actins rääkis, et müügihinna määramisel Läti kinnisvaraturul tuleb müügipakkumiste asemel aluseks võtta tegelikult tehtud tehingud, kuna nende kahe vahe võib olla paarkümmend protsenti.

Kui vaadata müügipakkumiste arvu dünaamikat, siis viimase aasta jooksul on pakkumiste arv Lätis kahe-, sõltuvalt piirkonnast isegi kolmekordistunud, samal ajal kui ostjate arv on kahanenud ligi kaks korda, kirjutas Edgars Actins Tarbija24s.

Siin on müüjal valik - kas samastuda teistega ning jääda lootma pimedale õnnele, et ostja juhuslikult valib just tema objekti ning helistab maaklerile, või viib müüja hinna kohe tasemele, mis tähelepanu köidab.

Oluline on teadvustada, et imede aeg on läbi ka Läti kinnisvaraturul ja ülemaksmine oli võimalik vaid olukorras, kus hinnad tõusid nädalatega ning ostjatel oli ilmajäämise hirmus liiga kiire, et ennast turuga kurssi viia.

Müügipakkumise hind on see, millega vara omanik või maakler on selle müüki pannud, tehingu hind aga tegelikult varaga sooritatud tehing.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing