Kolmapäev 28. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Töötukassa raha tegi liialt ületunde

ÄP 27. veebruar 2008, 00:00

Küsisime oma 11. veebruari juhtkirja pealkirjas: "Töötu rahal pole paslik töötada?" Juhtkiri rääkis töötukassa nutusest seisust - mullu teenis kassa 2,6 miljardi pealt 2 miljonit (tootlus 0,1%). Ironiseerisime, et töötute abistamiseks mõeldud raha ei tööta - solidaarsusest toetatavatega.

Poolte elanike ja kõigi tööandjate töötukassasse kokku kantud miljarditest kui töötust kirjutada oli ennatlik. Need miljardid rabasid lausa hullupööra ümber ilma ning on hoopis ületöötamisest laibastunud olekus. "Ärisaladus," põhjendavad töötukassa juhid ja nõukogu liikmed info salastamist praegu.

Äripäeva meelest on tegemist põhjendamatu salatsemisega - töötukassa ei ole erafond, vaid kõigi palgasaajate ning tööandjate maksetest kogunev reserv ehk avalik raha, mille puhul on iseenesestmõistetav läbipaistvus rahaga ümberkäimisel ning pidev aruandlus rahaliigutajate poolt.

Ainult niiviisi saab objektiivselt hinnata, kas rahapaigutused on õigustatud ning vastavad kehtestatud põhimõtetele.Kohustusliku pensionikindlustuse fondid esitavad igale pensioni teise samba ehitajale aruande igas kvartalis, kindlustusseltsid oma pikaajalistele klientidele kord aastas. Toimetus ei näe põhjust töötukassale erandit teha. Avaliku rahaga toimetamisest peab jälg - aruandlus - vähemalt internetis näha olema.

Varem olid kõik tehingud internetis, kuid töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul tekitas liigne läbipaistvus probleeme partneritega ning tulenevalt lepingust välishalduriga - ABN AMRO pank - neid enam ei avalikustata. Ka nõukogu liikme Tarmo Kriisi sõnul on konfidentsiaalsus halduri ärihuvi, mitte töötukassa nõue ning tema meelest on töötukassa praegugi üsna avatud institutsioon. Detailsema info mitteavalikustamist põhjendas Kriis eilses lehes sellega, et tehinguid tehakse metsikult palju ning neist on raske järeldusi teha.

Töötukassa juhtide ütlemised mahuvad toimetuse meelest ühe nimetaja alla - ükskõiksus.

Palgalisel halduril lastakse avaliku raha ajutisele omanikule ette kirjutada tingimusi, mis ei käi kokku omanike põhimõtetega. Samas oli valida kümne investeerimisteenuse pakkuja vahel. Juhtideni info jõuab (paberil!), aga ju on neil endal sellest raske järeldusi teha. Väidetavalt tegelevad hollandlased pigem valuutaspekulatsioonidega, avalikkusele aetakse aga ikka kägu konservatiivsest rahapaigutusest.

Rahandusministri Ivari Padari sõnul on kõige olulisem investeerimispõhimõte, et riik ei tohiks rahva rahaga ülemääraseid riske võtta (ÄP, 11.02). Seepärast palkamegi hollandlased ja lööme lepinguile templi "ärisaladus"?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing