Eestlased maailma finantspaleedes

Enamik neist on juba aastaid tagasi omal käel Ameerikasse tulnud ja siia jäänudki, sest palk pole paha ja väljakutsed paremadki.

Siiski vihjeks Eesti tööandjale: kõik nad ütlevad, et kunagi võiks Eestisse tagasi tulla, ei tea vaid, mis amet nii meelitav olla võiks.

Harvardi doktorikraadiga Hansson on töötanud Maailmapangas kümme aastat. Praegu koordineerib ta Maailmapanga majandusanalüüse ja eelarvelaenude ettevalmistamist kuuel maal - Albaanias, Bosnias ja Hertsegoviinas, Kosovos, Makedoonias, Montenegros ja Serbias - ning on nende riikide eest vastutava direktori nõunik. Ometi arvab Hansson, et midagi nii suurt ta siin korda ei saada kui omal ajal Eestis. Hansson on olnud nelja Eesti peaministri majandusnõunik ning Eesti Panga nõukogu ja rahareformikomitee liige. Ameerikas meeldib Hanssonile tolerantsus ja rõõmsameelsus, aga võimalused avanevad tema sõnul ikka töökatele. "Õnneotsijad võivad lõpuks väga pettuda, sest enamasti nõuab edasijõudmine rasket tööd ja säästlikult elamist," kirjeldab ta.

Mehe suurim unistus praegu on olla hea isa oma kahele väiksele pojale, kellest Chicagos sündinud ja Kanadas koolis käinud Hansson tahab kindlasti eestlased kasvatada.

Tombak vastutab Maailmapanga elektroonilise raamatukogu ja andmebaaside üleilmse turustamise ja müügi eest.

Aga mitte see pole tema elus praegu peamine - Tombak sai teisepoole Ardo Hanssoniga pool aastat tagasi kaksikud poisid Henriku ja Markuse. Nüüd läheb kogu aur poiste peale, nii et golfist ja reisimisest võib vaid unistada.

Oma eelmisel tööpostil Eesti Investeerimispangas nõustas Tombak omal ajal ettevõtete börsileminekut. See teema oleks Eestis kuum praegugi ning Tombak on kojumineku peale mõelnud. "Poisid võiksid alghariduse Eestis omandada ning eesti keele korralikult kätte saada. Kui meile millegipärast Eestis enam üldse ei meeldi, siis uuesti lahkuda saab ju alati," nendib ta.

Snüdstrupil on muljetavaldav staaž: USAs on ta elanud 18 aastat ning IMFis töötanud tervelt kuraditosin aastat. Poliitikaarenduse osakond, kus Snüdstrup töötab, vaatab üle kõik dokumendid, enne kui teised osakonnad neid välja annavad. Ameerika elust rääkides nimetab Snüdstrup, et konnatiigistumist karta ei tule. IMF on paljurahvuseline pere ja siin kohtab huvitavaid inimesi.

Mullu augustis Washingtoni saabunud Leemets aitab ette valmistada piirkonna direktori osalemist IMFi direktorite nõukogu töös ning korraldada IMFi ja Eesti suhteid. Leemets, kes avastab end tihti õhtuti viimasena kontorist lahkumas, selgitab oma hiliseid töötunde sellega, et põnev on.

Ei meeldi Leemetsale USA bürokraatiamasinas laveerimine, aga kohalikud vaatamisväärsused - olgu see siis maailmatasemel muuseum või indiaanifestival - teevad selle tasa.

Ameerikalik elustiil andis endast märku, kui Leemetsa ootas ühel päeval töölt koju jõudes tema nelja-aastane tütar teadaandega, et ema peab kohe "sportlasse" tulema, tema tahab emale golfi õpetada. Mindigi. "Ma suutsin küll naeru tagasi hoida, aga see oli raske," sõnab Leemets.

Evelin Lehise haridustee meenutab mõne kuningliku pere võsu oma: algul Euroopa kõrgkoolid (Eestis, Soomes, Hollandis ja Itaalias), siis magistrikraadid mainekatest USA ülikoolidest.

Lehis, kes kaitseb kevadel rahvusvahelises majanduses doktorikraadi, peab Ameerika ülikoole Euroopa omadest nõudlikumateks ja huvitavamateks.

Lehis pole siiski mitte "eluaegne üliõpilane", vaid on teinud Ameerikas õppimise kõrval ka alati tööd.

"Töökogemus õpingute ajal polnud sugugi vähem tähtis kui koolis õpitu selleks, et Maailmapank mind värbaks," nendib Lehis.

Lehis analüüsib pangas endisi sotsialismileeri maid ja teab sellest kogemusest rääkida, et Eesti sotsiaalmajanduslik edu on olnud peegelpilt Ameerika mudelist: loevad võimed, töö ja motivatsioon.

Toomas Orava töö on koostada briifinguid IMFi nõukogu koosolekuteks ja nõukogu avaldusi. Huvitavaim teema: olukord Zimbabwes. Kanadast pärit Orav tuli USAsse kolm aastat tagasi - enne andis ta majandusnõu Kanadas Jaapani välisteenistuses.

Orav leiab, et avatud USAs leidub rohkelt eneseteostusvõimalusi, aga midagi ei kingita niisama.

Maakeeli on Lõhmus Eesti esindaja Maailmapangas. Tema hoolitseb selle eest, et kogu Eestit puudutav infovahetus ja aruandlus õlitatult liiguks.

See ei tähenda, et tegeleda tuleks vaid Eesti asjadega. Kogu Maailmapanga tegevus on kontoris valijaskonna eri rahvusest nõunike vahel ära jagatud, nii et Lõhmuse õlule jagub küllaga ka maailmaküsimusi - Lõuna-Aasia, India, Hiina, Afganistan, finantsaruandlus, eelarve.

Ja selle kõige kõrvalt tuleb Georgetowni Ülikoolis majanduspoliitika magistrikraadi saanud Lõhmus oma abikaasa Peter Lõhmuse abiga veel edukalt toime kahe tütre kasvatamisega.

Eesti Panga asepresidendi ja poliitikauuringute keskuse Praxis juhi ametit pidanud ja majandushariduse New Yorgist Columbia Ülikoolist saanud Lõhmuse igapäevatööks on finantssektori analüüs Lähis-Ida ja Kesk-Aasia regioonis.

Riigid: Saudi Araabia, Liibanon, Kuveit, Kasahstan, Usbekistan - paigad, kuhu abikaasa oma meest ehk eriti saata ei tahakski. (See pole küll tsitaat abikaasalt.)

Kuid peab, sest Lõhmusel on aastas kolm-neli missiooni, mis teeb kodust kaugel oldud ajaks nii kaks ja pool kuud aastast.

Vabal ajal teeb ta pilte ja käib perega reisimas. Ainult et vaba aega sama hästi kui polegi.

Juba alates 1994. aastast vaheaegadega USAs töötanud Eliste vastused saabuvad Sambiast - piirkonnast, mida ta Maailmapangas analüüsib. Tema töö geograafilisest haardest annavad aimu projektid, mida ta ise kõige põnevamaks peab: põllumajanduse arenguprojekt Hiina lääneprovintsides ja rannikualade kaitse projekt Tansaanias.

Nagu teisedki Maailmapanga ja IMFi eestlased, rõhutab ka Eliste, et Maailmapank on rahvusvaheline organisatsioon ning seega ei saa rääkida USAs töötamisest.

Rahvusvaheline haare ei ole siiski vähendanud ka Eliste veendumust, et kunagi võiks kodumaale tagasi minna. "Eestis on mu juured," nendib ta.

Haigekassa juhatuse liikme ja finantsosakonna juhataja kohalt IMFi saabunud Pedastsaar osaleb Fondi eelarve koostamisel ja elluviimisel.

Puhkuste ajal ei käi Pedastsaar mitte Eestis nostalgitsemas, vaid sõidab näiteks Mehhikosse või Kanadasse.

Tema suurim soov on võtta ette matk Peruusse Machu Picchu inka linna varemetesse - ja seda ta ka varsti teeb. Oma jooksuringe käib Pedastsaar tegemas ka koerailmaga ning on ainuüksi viimase aasta jooksul õppinud sõitma veesuuskade ja lumelauaga.

IMF on Pedastsaarele selgeks teinud, et multikultuursuses peab valvas olema. "Tuleb põhjalikult läbi kaaluda, mida ja kuidas öelda, et kolleeg saaks samamoodi aru ega solvuks."

Kuddo töö sisuks on põhiliselt Ida-Euroopa riikide tööturu- ja sotsiaalpoliitika reformimine.

Ta on osalenud Maailmapangas 34 laenuprojekti ja 40 uurimusliku töö ettevalmistamisel ja juurutamisel kokku 19 riigis. "Peamine on see, et saad oma kogemusi ja teadmisi paljudes riikides testida ja praktikasse rakendada," tõdeb Kuddo.

1995. aastal USAsse tulnud Kuddo oli aastatel 1990-1992 Eesti sotsiaal- ja tööminister. Hariduse Moskva Riiklikust Ülikoolist saanud Kuddo arvab, et Ameerikas läbilöömiseks on tarvis tööeetikat ja korralikku haridust. Eesti edu saladust näeb Kuddo selles, et meie esimesed valitsused olid apoliitilised, spetsialistide valitsused - reformides kokku leppimine ei lähe paljudel riikidel, kellega Kuddo oma töös kokku puutub, sugugi nii lihtsalt. Unistused? Mida muud võiks kahe lapse isa ikka veel tahta, kui et lastel läheks koolis hästi.

Kujutlege osakonda, kus töötab 14 inimest, kes on pärit 13 erinevast riigist ning esindatud on kõik maailmajaod. Müller töötab just sellises keskkonnas.

IFC finantseerib ja nõustab erasektori projekte arenevates riikides. "Meie väikese üksuse üks peamisi ülesandeid on börsidel noteeritud IFC aktsiainvesteeringute võimalikult targa ja õigeaegse müügi korraldamine," kirjeldab Müller.

Umbes aasta tagasi ilmale tulnud poeg on muutnud Mülleri vabal ajal võimalikult perekeskseks. Aeg on kallis noorele isale, kellel pole enam võimalust lõunapausegi pidada - need kuluvad nüüd trennitegemisele.

Palu juhib Maailmapanga tervishoiuprogramme Tais, Kambodžas, Laoses, Myanmaris ja Malaisias. Kaks aastat tagasi kolis 1995. aastast Maailmapanga leival olnud Palu koos abikaasa, endise Eesti Ekspressi ajakirjaniku Tiina Joosuga ning kahe lapsega Kambodžasse.

Kaks aastat (2001-2002) oli Palul Maailmapangast eripuhkus ning siis oli ta Eesti Haigekassa juhatuse liige. Ja enne USAsse minekut oli arstidiplomiga Palu Kiirabihaigla (praeguse Põhja-Eesti Regionaalhaigla) peaarsti asetäitja. Kambodža on Palu sõnul uus ja huvitav: kultuur, eriline ajalugu, ühiskondlikud muutused, kliima. Palu ülesanne on vaesuse vähendamine riigis, kus kolmandik elanikkonnast elab alla ühe dollari eest päevas.

Kuna kogu perele hakkab külge Aasia kultuur - käitumisnormidest söögieelistusteni - on lastel raskusi eesti keele säilitamisega. Aga vähemalt on siin Skype ja Norby telefon, mis lubab iga päev rääkida Eestis elavate vanavanematega.