Ekspordikasv - käivitusabi Eesti majandusedule

Mida teha olukorras, kus valdavalt siseturule orienteeritud Eesti majandus näitab selgeid jahtumismärke? Võtmeküsimus on siin konkurentsivõime suurendamine välisturgudel ja püsivate töökohtade tagamine. Ehkki praegu räägime pigem tööjõupuudusest, võib keskmise palgataseme tõusuga kaduda arvestatav hulk töökohti. Olulisemaiks tööandjaiks muutuvad just rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised ettevõtted.

Olukord ekspordi osas tervikuna pole halb. 2006. aastal ületas enam kui 4500 ettevõtte ekspordikäive 2 miljonit krooni. Eksport on viimaste aastate jooksul jõudsalt kasvanud, küündides 2006. aastal 121 miljardi kroonini. Murelikuks teeb aga see, et eksport jääb mahu poolest impordile alla ja vahe on ainult suurenenud.

Kuigi eksportööride arv tervikuna on Eesti kohta arvestatav, on ettevõtete ekspordikäibed suhteliselt väikesed. 50 firmat annavad pea poole kogu ekspordimahust. Ilmselgelt oleks parem, kui see suhe poleks nii drastiline.

EASi kaudu on viimaseil aastail välisturgudele laienemiseks toetust saanud 121 ettevõtet kokku 84 miljoni krooniga. Just käivitus eksporditurunduse toetusprogramm aastani 2013. Programmi maht on 400 miljoni krooni, raha võib küsida nt messidel osalemiseks, klientidele suunatud turundusürituste korraldamiseks, reklaammaterjalide ja tootenäidiste valmistamiseks, toodete sihtturu nõuetega vastavusse viimiseks, kaubamärkide registreerimiseks. Toetus mõeldud nii tegutsevaile kui alustavaile eksportööridele firma suurusest sõltumata.

Eksportööridele suunatud infoteenus pakub teavet uutest sihtturgudest. Kasutada saab eri andmebaaside infot ja küsida nõu EASi konsultantidelt. Aasta teisel poole tehakse algust ka ekspordi valdkonna koolitustega. Ühisturunduse programmi eesmärk on innustada ettevõtteid ühisprojekte ellu viima, et saavutada sünergiat ja mahuefekti ning parandada alustavate ettevõtete võimalusi välisturul esimesi samme teha.

Järjest olulisemaks abikäeks firmadele välisturgudele laienemisel kujuneb EASi välisesinduste võrgustik, mis toimib Soomes, Rootsis, Saksamaal, Suurbritannias, Venemaal Moskvas ja Peterburis, USAs Silicon Valleys, Ukrainas, Hiinas ja Jaapanis.

Eksporti ei saa suurendada Eesti riik, ELi abifondid ega EAS. Seda saavad teha ainult ettevõtjad, kellele riik peab looma võimalikult soodsad tingimused välisturgudele laienemiseks ning olema nõu ja jõuga abiks ekspordivõime kasvatamisel. Loodan, et tänu Eesti ettevõtjate ideedele ja innukusele ei jää sajad miljonid toetuskroonid kontodele seisma, vaid annavad oma panuse Eesti konkurentsivõime kasvule maailmas.