Indrek Teder - Poliitikute uus peavalu

Esiotsa jätab Teder vaikse ja tagasihoidliku, ehk isegi malbe mehe mulje ja kinnitab isegi, et pööraseid asju enam ei tee. Hiljem selgub siiski, et leebekese muljet jättev vandeadvokaat pidavat hoopistükkis üks jonnakas, kangekaelne, ülisuure õiglustundega ja seejuures väga hästi juriidikat tundev inimene olema ning tema lähikondsed kardavad või loodavad, et elu läheb huvitavaks.

"Ma kohe päris suure huviga ootan, mis juhtuma hakkab," lausub Tederi praeguseks ajaks juba endine töökaaslane, vandeadvokaat Leon Glikman ning lisab: "Ta teab, mis on Eestile hea, õiguskantsler saab (Eesti elu parandamisele - toim.) väga palju kaasa aidata."

Teder ise ütleb, et mingit suurt ülesannet või kinnisideed tal ametisse astudes ei ole. "Kõigepealt tuleb sisse elada," ütleb ta ning räägib pikalt, kuidas loodetavasti Eesti vähemalt veel lähitulevikus ülereguleeritud Euroopaks ei saa.

Teder ütleb veel, et ootab uuelt ametilt põnevust ja väljakutseid. "Midagi põnevat, midagi suurt. Muidu poleks ametit vastu võtnudki," kinnitab ta.

Tuleviku pealegi on ta juba mõelnud - kuna senised õiguskantslerid on ametis püsinud seitse aastat, ei oota temagi enamat. "57aastaselt midagi ikka leiab," arvab ta ning on kindel, et koju pensionile jääda ta ei kavatse. "Inimene on olemuselt laisk, mandub kiiresti, keskkond peab pingeline olema."

Laiskuse murdmiseks käib Teder jooksmas. Jookseb pealinna serval, Eesti esimese supermarketi lähistel asuva kodumaja ümbruses.

Peale jooksmise jõuab Teder veel lugeda (kui sedagi), siis ongi aeg otsas.

Kuid milline inimene uus õiguskantsler on? Google-otsing ja avalikud andmebaasid palju ei anna - arvukad õigusalased artiklid, advokatuur, sobival hetkel lekkinud maadevahetuskirjad… ei ühtki pöörast hobi, piinlikku vahejuhtumit.

"Iga asi omal ajal," kostab Teder seepeale. "Viiekümneselt ju üliõpilasena ei käitu!" Ning jutt veereb Tartu, ülikooli, ühikate, EÜE ja muu säärase peale. "Olen oma kursuselt vist ainus, kes viis aastat ühes ühikas elas, keda välja ei visatud," võtab ta ühikajutu kokku.

Justkui Robert Ludlumi ja Graham Greene'i parimaid spioonikaid järgides istub Teder Radissoni 24. korruse kohvikus, selg vastu ruumi ainsat mitteklaasist välisseina, näoga saali ukse poole - kõik saalis toimuv on tal kontrolli all.

Temast vasakul kaunistab vaadet õiguskantsleri büroo uhkete sammastega maja Toompeal, parempoolsest aknast paistab aga Ühispanga maja, mille 18. korrusel Teder, Glikman ja Partnerid juba 8 aastat tegutsenud on. "Vaatega harjub," ütleb kelmikalt ning rüüpab teed.

Kahetunnise intervjuu käigus joob ära terve kannutäie teed, istub rahulikult, ei nihele. Riides kui üks korralik jõudeelu nautiv džentelmen ikka - villane pintsak-teksad-triiksärk, lipsuta, kuid mansetinööpidega, randmel kuldkell, mida ei vaata kordagi. Ei suitseta, ei napsuta.

Räägin, et minu kujutluses istub üks tippadvokaat inglise stiilis nahktoolis, konjakipits ühes, sigar teise käes ning vestleb raugel häälel teisel pool kaminat samasuguses toolis istuva kolleegiga. "Sigar mulle ei maitse, mõru," üllatab Teder. "Peen värk jah, aga mulle ei istu!"

Kuna osalus advokaadibüroos Teder, Glikman ja Partnerid on senistele partneritele maha müüdud ning ka advokatuuri liikme staatus peatus eile, siis on Teder mõned päevad, täpsemalt esmaspäevani, lihtsalt kodanik. "Päris üliõpilasena siiski käituda ei saa," naerab Teder. "Väike ühiskond."

Avalik arvamus ja maine on Tederi arvates advokaadi jaoks ülimalt tähtsad, samuti peab tema sõnul ka õiguskantsler avalikkusega arvestama. Kuid… "Äkki peab ka avaliku arvamusega vaidlema? Kui avalik arvamus ikka täiesti valel teel on?" küsib ta ning kinnitab ruttu, et sellist arvamust nagu vale arvamus tegelikult olla ei tohiks, et iga arvamus on õige ning igaühel on õigus oma arvamusele. "Jube, kui oleks ainult üks õige arvamus, kui kõik arvaks ühtviisi. Probleem oleks, kui ei oleks eri arvamusi."

Õigus ja õiglus on Tederit aga terve elu huvitanud. "Jah, kui on selge, et reaal ei sobi, siis on valida, kas ajalugu, filoloogia, filosoofia või õigus," selgitab Kopli kunstikooli lõpetanu, kes esimese hooga ülikooli sisse ei saanudki: "Ei võtnud õppimist tõsiselt."

Pärast paari aastat Livikos lihttöölisena ja kolme kuud Vene armees läbis Teder konkursi juba edukalt.

Esmaspäeval kell 15 annab elupõline advokaat Indrek Teder ametivande ning asub seejärel, viiekümnesena, oma elu teisele ametile, õiguskantsleriks.

"Ei ole ühiskonnas turvatsooni, igaüks peab oma tegude eest vastutama," on värske õiguskantsler Indrek Teder veendunud.

Veebruari alul, vahetult enne Tederi õiguskantsleri kohale hääletamist, lekkis ajakirjandusse üks ühiskonnakriitiline kiri.

Tööandjate Keskliidu oktoobris koostatud kirjas küsiti näiteks, kas alusetute süüdistuste (nt toodi Ernesto Preatoni juhtum - toim) kohtusse esitamine on muutunud riigile teenimisvahendiks, kuna ka väga tugevad isikud ei pruugi taluda pikka menetlust ja on sunnitud leppima pealesurutud oportuniteediga ning tasuma riigile raha? Kas selline käitumine on seaduslik ja eetiline?

Samuti puudutas kiri maadevahetustehinguid ning Villu Reiljanit, Ester Tuiksood, Toomas Annust ja Andres Sarrit puudutavaid artikleid.

"Tavapärasest kriminaalmenetlusest erinevalt valdab meedia antud menetlustes harukordselt palju ja detailset informatsiooni. Jätkuvalt luuakse muljet isikutest kui suurtest kurjategijatest. Ning jätkuvalt ei vastuta keegi, kui pärast pikka kohtumenetlust selgub, et kuritegu ei olnud," seisab saatmata kirjas.

Kirjas esitatakse peaministrile hulk küsimusi. Näiteks: Kas peate korrektseks meedia vahendusel avaliku arvamusega manipuleerimist ja katset selle kaudu mõjutada kohut tulevases kohtumenetluses? Kas ja millisel määral vastutab prokurör oma tegevuse eest, eriti alusetu süüdistuse kohtusse esitamisel? Kuidas on võimalik tagada menetleja ja kohtu objektiivsus olukorras, kus prokuratuur ilmselt üritab kindlustada võitu kohtus veel enne, kui uurimine on lõppenud? Kas ja mida kavatseb vabariigi valitsus ette võtta prokuratuuri objektiivsuse tagamiseks?"

Pärast pikka arutelu, mille jooksul konsulteeriti Eesti Päevalehe andmeil teiste seas justiitsminister Rein Langiga, otsustati jätta kiri saatmata.

Teder tegi aga stiilse käigu ning võttis kirja omaks. Ütles: "Jah, mina kirjutasin selle kirja," ja ei salanud, et mõtlebki nii.

Teder on tänagi rahul, et see kiri avalikkusesse lekitati. "Ilus kiri oli ju," muigab ta ning lisab tõsiselt: "Ei ole ühiskonnas turvatsooni. Mitte keegi pole vastutusest vaba."

Bürool on kahju, et lahkub, kasu küll ei tule, pigem vastupidi. Kodanikuna olen väga rõõmus, et tuleb selline radikaalne kantsler, tunnen teda 27 aastat, ta on sihikindel, vihkab seadusetust ja inimõiguste rikkumist ja ettevõtluse ahistamist, kui ongi mõni poliitik, kes väga karmi õiguskantslerit ei tahtnud, siis nüüd peavad nad kindlasti pettuma.

Ta teab, mis on Eestile hea, õiguskantsler saab väga palju kaasa aidata.

Peale selle, et ta on väga tugev jurist, on tegemist ka jonnaka ja kangekaelse inimesega. Teda on raske endast välja viia, ka kõige räigema naljaga. Teeb omad järeldused.

Need, kes ei taha õigusriiki, või loodavad, et üks või teine seadusetus läheb läbi, siis… ta on väga hästi kursis.

Ma päris suure huviga ootan, mis juhtuma hakkab.

Kuna sõbralik lahkumine, mitte raha pärast, ja ei vii kliente kaasa, nagu tihti juhtub, siis me ootame teda seitsme aasta pärast tagasi. Ei mina usu, et ta 57selt pensionile jääda tahab.

Tunnen Indrekut 1978. aastast, st TÜ õigusteaduskonna 1. kursuselt. Elasime Tiigi 14 ühiselamus, tema toas nr 128, mina 130.

Indrek on alati silma paistnud sügava, analüütilise mõtlemisvõime poolest. Oma seisukohtades olnud järjekindel ning osanud neid ka argumenteeritult esitada ja kaitsta. See on eelkõige olnud aluseks, et olla hinnatud, professionaalne advokaat. Samas hea huumoritajuga inimene.

Spordimehena on ta olnud karskete ja tervislike eluviiside poolest paljudele eeskujuks.