Kasum täna või tulevikus

Tarmo Prikk 18. märts 2008, 00:00

Baltika juht Meelis Milder on maininud olulisust seada kõrgeid eesmärke: kõrge eesmärgi väike alatäitmine on parem kui keskpärase eesmärgi ületamine. Ameerika juhtimisguru Jim Collins lausa veenab juhte vedama oma firmad igapäevase kontsentreeritud tööga rahvusvahelisele tasemele, kuid ta peab peamiseks takistuseks asjaolu, et tihtilugu heade (loe: tavaliste) tulemustega leppimine ei lase firmal suurepäraseks saada.

Kuidas vaadelda eelmise majandusaasta aruannet, et saada vastus, kas ettevõte teeb tööd ka selle nimel, et olla suurepärane ettevõte 2015. aastal. Tegelikult toodab iga normaalne ettevõte igapäevast kasumit. Kasumi saab paigutada nelja kohta: (1) jätta puhaskasumi reale, (2) parandada töötajate töötingimusi ja palka ning koolitada neid, (3) investeerida pidevasse tootearendusse, (4) kulutada lollustele. Tuleb vähendada 4. punkti osakaalu ning kolme esimese punkti osas peab ettevõte leidma õige tasakaalu.

Samas - enamik ettevõtteid, mida mina tean, soovivad saada iga-aastaseid häid majandustulemusi, kuid ei soovi teha jõupingutusi pikaajalisi arenguid silmas pidades. Tihtipeale on juhatuse peamine motiiv aastapreemia, mis arvestatakse protsendina firma puhaskasumist. Firma arendustegevusele ja pikaajalistele strateegiatele võib see anda aga surmahoobi, sest arenduskulusid mitte tehes on firma kasum suurem. Paraku ainult lühiajaliselt. Suur tarkus oleks maksta juhtkonnale aastapreemiaid sellise arvestuse alusel, kus arendusse tehtud kulutused ei mõjutaks preemiaid.

Teiseks - tegevjuhtkonna lepingute pikkus. Eestis on kombeks juhatuse liikmetega teha kolmeaastane leping. Ettevõte vajab oma arengus aga oluliselt pikemat aega, saavutamaks väga häid tulemusi. Sellest tulenevalt on üsna lühinägelik oodata oluliste inimeste tohutut motivatsiooni pingutada firma pikaajaliste eesmärkide nimel, kui mõne juhtkonna liikme lepingu kehtivusaeg on alla aasta ning kellelgi pole ühtki ettevõtte aktsiat.

Sisuliselt tuleb välistada allhankijana tegutsemist. Ainult oma kaubamärgi all müüdavad tooted ja teenused võimaldavad firmal kasvada vingeks firmaks. No- name-design-tooted ei aita firmat arendada piisavalt hästi. Euroopa tööstusdisaini guru Peter Zec peab just kaubamärki ning selle mainet firma kõige väärtuslikumaks varaks, ka rahalises mõttes.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:24
Otsi:

Ava täpsem otsing