Juhtidelt oodatakse arengut ja ausust

Kas igapäevase töökultuuri juurde käib see, et ausus ja eetilisus on Eestis juhtimise puhul teisejärgulised väärtused? Kui vaid 15% Eesti elanikest nõustub väitega, et meie juhid on ausad ja eetilised, siis järelikult näeb tervelt 85% selles vallas vajakajäämisi. Selline statistika selgus Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusae (EAS) poolt juhtimisteadlikkuse programmi raames tellitud ja Turu-uuringute ASi poolt detsembris tehtud uuringust.

Uuringust selgus, et juhid peavad ennast tunduvalt ausamateks ja eetilisemateks kui mittejuhtidest vastajad. Ilmselt napib paljudel juhtidel ausat tagasisidet sellest, mida töötajad nende tegevusest tegelikult arvavad.

Uuringust selgunud statistika inimeste usaldatavuse kohta iseloomustab selgelt Eesti majandusruumis valitsevaid mängureegleid. Ehk on ebaaususe puudulik tunnetamine igand möödunud riigikorrast, kui millegi saamiseks tuli vassimise oskused ja ebaausad võtted mängu panna. Võib arvata, et Eesti viimaste aastate ülikiire majanduskasv ja edukultus on lausa soosinud lühiajalisele kiirele kasule mängivaid juhtimispraktikaid.

Sageli on ebaausus suhteline ja seostatud ebaõiglusega. Need, kes enda eest seista julgevad, jõuavad kaugemale, käitudes seda saavutades teiste silmis ebaeetiliselt.

Paratamatult satuvad juhtideks sageli nn alfaisased, kes pahatihti oma teel teistest lihtsalt üle astuvad. Eelmises Juhtimise numbris kirjutas TTÜ psühholoogiaprofessor Mare Teichmann, uuringutele tuginedes, et juba üle poolte Eesti juhtidest on nn alfaisased. Sageli ei ole siis enam küsimus aususes või eetilisuses, vaid pigem inimlikus taktitundes.

Uuringust selgus, et tervelt kolmandik uuringule vastanuist tunnetab, et töökohtadel valitseb juhtide ja töötajate vastuseis. Lisades siia juurde, et veidi üle kolmandiku vastajate arvates on Eestis valdavaks ka autoritaarne juhtimisstiil, on selge, et Eesti juhtimispraktikad vajavad jätkuvat süsteemset ja järjekindlat arendamist.

Majanduskasvu aeglustudes võib ausat ja õiglast organisatsioonikultuuri vaadelda ka otsese konkurentsieelisena, sest hea mainega organisatsioon tõmbab ligi häid töötajaid, seal valitseb suurem tööenergia, ollakse loovamad ning tuntakse uhkust oma tegevuse üle.

Ikka ja jälle võib kuulda inimesi rääkimas Eesti juhtide kiire edu ihalusest. Kindlasti on see osaliselt seotud 1990. aastate kiirete arengutega majanduselus, kuid uuring näitas, et endiselt usutakse, et Eesti juhid otsivad ka praegu kiiret edu ega seagi pikemaajalisi eesmärke. Nimelt arvavad nii 62% uuringule vastanutest. Seda üllatavam on, et ka juhid ise olid sel seisukohal.

Tundub, et paljud juhid lihtsalt ei tunneta täiel määral oma käitumise tagajärgi. Unustatakse, et organisatsioonid on paratamatult oma juhi nägu, sest tihti võetakse juhi vaated ja hoiakud üle kogu organisatsioonis. Kui juht hoolib töötajatest ja toimib tulevikku vaatavalt, on ka töötajatel raskem langetada lühiajalisele kasule suunatud otsuseid.

Autor: Veigo Kell