Katust vahetades tasub ka puitosa üle vaadata

Segadusi tekitab seejuures asjaolu, kuidas hinnata vana puidu kõlblikkust ja konstruktsioonide vastupidavust ning mida säilitada ja millised detailid tuleks siiski uued teha.

Kui iga väiksemgi vihmasabin ehmatab toolilt püsti ja sunnib vanne ja ämbreid otsima, et elamine ka vihmasaju korral kuivaks jääks, on ainsaks mõtteks, et nüüd aitab.

Tilkuv ja läbisadav katus on ohuallikas, mille tagajärjed võivad viia eelarvest kopsaka summa. Avastanud läbisadamise, on vaja kiiresti tegutseda ja mõelda uue katuse peale, töödega venitades saavad kahjustada ka katusekonstruktsioonid. See on aga katusekatte uuendamisega võrreldes nii materjali kui ka töökulu poolest oluliselt kallim.

"Kui vana katusekate on maha võetud, siis enne uue katte paigaldamist kontrollitakse roovituse korrasolekut," selgitavad Arti Plekk OÜ juhataja Tiit Põld ja juhatuse esimees Aare Varipuu. Vanematel majadel on puitkonstruktsioonid tavaliselt küll hästi säilinud, kuid vajavad siiski enne uue katte paigaldamist sirgendamist.

Kui aga sarikad või roovitus on saanud suuremaid puidukahjurite või niiskuskahjustusi, tuleb puitdetailid välja vahetada. Tihtipeale on niiskuskahjustuse tekkimises süüdlaseks puuduliku hooldusega katus, mille tilkumist pole lihtsalt aastaid tähele pandud. Katusekatet ja konstruktsioone pole kontrollitud ja kui lõpuks probleem endast märku annab, on asi juba liiga kaugele arenenud.

"Kui katus on läbi jooksnud ja kahjustused nähtavad, tuleb need puitosad võimalikult ruttu välja vahetada," soovitab Põld. Selleks võetakse katusekate maha, hinnatakse kahjustuse ulatust, vahetatakse puitosad välja ning paigaldatakse uus katusekate.

Enamasti on läbijooksmine põhjustatud katkisest katusekattest, kust vesi puitkonstruktsioonideni jõuab ja neid kahjustab.

Katusealuse ruumi väljaehitamine on suur ja töömahukas ettevõtmine. Selle õnnestumise eelduseks tuleb kõigepealt hinnata katuse sobilikkust. Kindlasti tasub konsulteerida arhitekti või ehitusspetsialistiga, sest iga ehitustegevuse õnnestumise nurgakiviks on korralik ja põhjalik planeerimine.

"Kui plaanitakse katusealuse väljaehitamist, on väga tähtis konstruktsioonide korrasolek. Et poleks mädanikku ega muid puidukahjustusi," räägib Kalma Ehitus OÜ juhatuse liige Margus Mäeots. See aga nõuab eelnevalt katuse korrasolekut, sest kui katus on läbi tilkunud, on ka puit kindlasti kahjustada saanud. Selle tagajärjeks võivad olla suuremahulised konstruktsioonide parandused või koguni vahetused.

Põhjalik katusekatte ja konstruktsioonide kontroll võib säästa majaomaniku kulutusi ning palgatud ehitajad saavad töödega alustada. Ka talastikku tuleks seest ja väljast korralikult kontrollida, sest selle vastupidavus võib olla kahanenud, nii et üksikud sarikad või kogu kandev konstruktsioon tahab uuendamist.

"Kindlasti ei tohiks kahjustada saanud kandvaid osi oma teadmistega vahetama hakata, vaid usaldada see töö spetsialistile," toonitab Mäeots.

Arvestama peab ka asjaoluga, et vahel pole vanadel majadel isegi viiluseinad niiskuse kahjuliku mõju tõttu enam püsivad ja vajavad uuendamist, see on aga lisakulu omanikule.

Küsimustele vastab Ösel Consulting OÜ juhataja Ainar Viires

Katusepaigaldamise puhul kindlasti, sest see pole raiskamine, vaid kokkuhoid. Eelkõige omanikujärelevalve kaitseb ja esindab omaniku huve. Hinnapakkumiste juures annab omanikujärelevalve töömahtudele õige hinnangu vältimaks põhjendamatut juurdeküsimist ja allapakkumist.

Lisaks tuleb hinnata tööde teostamise tehnoloogia õigsust ja see annab omanikule tööde valmimisel suurema garantii. Samuti peab omanikujärelevalve kaasama panga investeeringute abil tehtavate katusevahetuse töödesse. Ning sel juhul nõutakse lisaks eelnevalt ehitise seisundi hindamisi.

Kui otsustatakse omanikujärelevalve palgata, tasub küsida pakkujafirmadest hinnapakkumisi. Kõik pakkumised peavad olema üheselt mõistetavad. Praegu on turul väga palju firmasid, kes pakuvad omanikujärelevalvet põhiteenuste kõrvalt, mistõttu võib kvaliteet tugevalt kõikuda või olematu olla.

Ka on väga palju FIEna tegutsevaid omanikujärelevalve spetsialiste, kelle kohta laekub erinevat infot, nii positiivset kui ka negatiivset.

Jah, võib küll, kui maja on eraomandis ja omanik peab ennast spetsialistiks ning valdab teemat. Kui on aga tegemist korterelamuga, siis ei või, sest tegemist on ühisvaraga.

Igal juhul soovitan eramaja ehitajatele kasutada omanikujärelevalvet, sest kuigi omanik võib ehitusfirmalt saada esmapilgul korraliku ja igati projektipõhiselt paigaldatud katuse, siis tegelikult ei pruugi kõik nii olla.

Iga tööd on mõistlik ette planeerida, korraliku ehituskvaliteedi tagab kahtlemata pikk planeering. Korralikult plaanid läbi mõelda ja panna paika reaalsed tähtajad. Teha nii projekteerijale kui ka ehitajale selgeks oma soovid. Ehitajal on lihtsam korralike projektide järgi ehitada, kui omanik ja projekteerija on ühise keele saavutanud.

Omanikujärelevalve on ehitise omaniku järelevalve ehitamise üle selle ehitusprojektile, ehitusnormidele ja kvaliteedinõuetele vastavuse tagamiseks. Järelevalvet teostatakse kogu ehitusaja jooksul, alates ehitamise alustamisest kuni ehitisele kasutusloa saamiseni.

Autor: Marina Tigasing