Iivi Saar: hallist kardinalist tippjuhiks

"Tegelikult ikka natukene hirmutab küll, et nüüd juhin mina kogu seda asja. Teiselt poolt, aga ma ju tean seda masinavärki nii hästi, kõik toimib, kõik töötab nii, et karta ei ole ju iseenesest midagi," sõnab Saar ise.

Ain Taube, kes juhtis Selveri kaubandusketti viis aastat, on läinud 9. maiks. Saar, kes vastutas enne kogu selvehallides müüdava kauba sortimendi eest ning muu seas ehitas üles kogu Selveri köögi, näeb suurt väljakutset.

"Eestis oleme me kindlasti esimesed. Mind huvitab aga Läti turg. Seal oleme me uued, me oleme väljastpoolt. Tahaks näha, mis sellest saab. Aga kaubandus on selline ala, kus miski ei käi kiirest, nii et me peame rahulikult jätkama," räägib Saar, kes ei ole Eestis kuigi tuntud juht. Ta on üks nendest hallidest kardinalidest, tänu kellele ettevõtete tippjuhid head välja paistavad, kelle pärast kutsutakse neid seminaridele oma edu saladusi avaldama.

Saar töötas Selveris ostu- ja turundusjuhina ligi kuus aastat. Ta on näinud enamiku suurte Selverite tulekut ning laienemist välisturgudele. Nüüd tuleb võtta aga teatepulk üle ning hakata oma näo ja teoga vastutama.

"Ma ei saaks öelda, et ma kardaksin seda, et minust saab avaliku elu tegelane. Ma olen ka siiani meediaga ikka suhelnud. Ma arvan et saan hakkama," sõnab Saar enesekindla naeratusega. Tõsi on aga see, kui Iivi Saare nimega mööda internetiavarusi ning andmebaase ringi tuulata, siis ega kuigi palju leia.

Proovin vestlusesse pisut intriigi tuua ning küsin: mida tegi Ruth Laatre Rimis valesti? Saare näos ei liigu ükski lihas, tuju ei muutu, hääletoon ei karmistu. Naine mõtleb ning ütleb lihtsalt: raske öelda.

"Ma ei tea, mis seal võib taga olla, kuid võib-olla ei teinud ta midagi valesti, kuid võib olla tegi ta kõik valesti. Selge on aga see, et kui omanikud on kaugel ning Skandinaavia konservatiivsusega, siis võib neid juuri otsida sealt," sõnab Saar. Kaunilt pareeritud.

"Kaubandusse jõudsin lihtsalt - minu ema oli koduküla kaupluses müüja. Seal ringi askeldades sai selgeks, et see on minu eriala," räägib Saar, miks ta läks Tallinna Kaubandustehnikumi, kus temast sai toidukaupade kaubatundja.

Pärast kooli lõpetamist töötas noor Saar vanemkassapidajana Tallinnas Raua tänava nurga kaupluses (praegu saab sealt mitmesugust ekstreemspordivarustust - toim). Töötas seal mõned aastad.

"See oli hea aeg. Noored, just kooli lõpetanud tüdrukud koos tööl. Õhtuti pidutsesime ning päeval tegime tööd," räägib Saar, kelle järgmine väljakutse ootas kõigest mõned sajad meetrid kesklinna poole, Eesti Tarbijate Ühistule kuulunud Tallinna Kaubamajas.

Saar läks püüdma laojuhikohta, mille ta ka loomulikult sai. Üldiselt tundubki ta olema naisterahvas, kes enne tahab olla kindel, kas saab tööga hakkama, kui selle vastu võtab. Kaubamajas töötades pakuti talle kohta Säästumarketis.

"Vaat see oli üks huvitav töökoht. Kui Selveris on praegu umbes 33 000 eri kaubanimetust, siis omanikud ütlesid mulle, et "Iivi, Säästumarketis ei ole rohkem kraami kui 1000 nimetust". Seda numbrit saavutada oli jube raske. Aga huvitav," räägib Saar.

Naine töötas ööd ja päevad, et elimineerida liigne luksus discounter-poest. "Sain lõpuks kokku 1100 ning rohkem vähendada ei suutnud," mainib Saar naeratades.

See kõik juhtus siis esimeses Säästumarketis. Järgmistes poodides oli asi juba lihtsam, kuid sama huvitav.

"Ostujuht peab otsuseid tehes loobuma enda eelistustest. Ma ei saa visata kõrvale mingit toodet lihtsalt sellepärast, et see mulle ei meeldi. Nii ei saa. Aga kogemusega tuleb ka see nägemine ning tööajal eelistuste puudumine," kinnitab Saar.

Selveri üks omanikest, nõukogu esimees Andres Järving ütleb Saare kohta, et ta on asjade algataja ning eestvedaja. Käimalükkaja, on Järvingu jutu kokkuvõte.

Sisuliselt lõi Saar Selveri Köögi, edasi on plaan hakata looma gurmeetoitude segmenti. "Plaan on tuua müüki eksklusiivsemaid tooraineid. Et püüda praegusel ajal Stockmanni siirduvat klienti," kinnitab Saar.

Milles on aga Selveri fenomen? Näiteks kolmapäeval kella nelja paiku Järve Selveri juurde sõites pean auto poollohakalt teepervele jätma, kuna Selveri parkla on nii kummis, et ühe parklakoha eest võiks silmagi pilgutamata poole palgast küsida.

Saar arvab, et fenomeni taga on kodulähedus ning hubane ja lapselik suhtumine. "Meil on ju ka kirjapilt ja värvid sellised rõõmsad ning lapselikud," sõnab Saar.

Kas Saarest saab Selverile hea juht? Sõbranna ja koolitaja Aira Tammemäe vastab üheselt: "Absoluutselt!"

Iivi Saar sündis psühhedeelsete 60ndate keskel pisikeses Eesti külas Tapa lähedal. Käis koolis Tapal ning siirdus seejärel pealinna õnne otsima. Ise nimetab end maatüdrukuks, kes tahtis suurde linna.

Kuna tüdrukul oli matemaatika suhteliselt tugev, läks ta Tartusse matemaatika teaduskonda. Kuid siis taipas, et Tartu ei ole tema jaoks. "Enamik on Tartust kohe vaimustuses, tudengitena. Mina seda ei jaganud. Tartu oli minu jaoks igav, aeg ei liikunud, kõik venis," räägib Saar, kes palub mitte kirjutada, et talle seal ei meeldinud.

Saar asus Tallinna Kaubandustehnikumi kaubatundjaks õppima. Töötab sellel alal siiani. Õigemini, töötas, kuni ajani, kui Selver tema teeneid selles osas enam ei vajanud. Heas mõttes ei vajanud.

Saar, rõõmsameelne ning särasilmne naisterahvas, tundub inimene, kes jõuaks tegeleda korraga kõikide maailma probleemide lahendamisega, kasvatada lapsi ning lisaks veel reisida. Tegelikkuses see nii ka on.

Pärast kooli lõppu sai Iivi kohe emaks. Kõigepealt poiss ja aastakene hiljem ka tütar. Iivi ei ole abielus oma tööga, nagu tihti paljude naistippjuhtidelt oodatakse, vaid pigem iseendaga.

Neli aastat tagasi võttis ta kätte ning hakkas tennist õppima. Nüüd mängib vähemalt kaks korda nädalas. Samuti meeldib talle jalutada. Lihtsalt jalutada. Tihtipeale koos abikaasaga.

"Mulle meeldib ka võrkpall, olen seda kunagi nooruses mänginud. Mida ma aga ei suuda taluda, on jooksmine. Üldse sellist nüri nühkimist mulle teha ei meeldi. Üldse mõtlesin enda jaoks välja, et ma olen piisavalt vana selleks, et teha asju, mis ei meeldi," kinnitab Saar.

Mõne aasta eest käis Saar kuulsal palverännakuteel, Põhja-Hispaanias Camino de Santiagol, millest tema üks lemmikkirjanikke Paulo Coelho raamatugi on kirjutanud. Öeldakse, et kes selle 800kilomeetrise rännaku läbi kõnnib, on leidnud iseenda.

Üldiselt saab temaga alati palju nalja, räägib sõbranna Aira Tammemäe. "Mäletan, kui ta palverännaku esimese rännupäeva õhtul kaks tundi kuue mehega kiiruse teemadel ägedalt diskuteeris," räägib Tammemäe.

Ühesõnaga tekkis Iivi ja meeste vahel mingil põhjusel küsimus, et kas Tallinnast Tartusse peab sõitma 120kilomeetrise või 95kilomeetrise tunnikiirusega. Iivi oli veendunud, et tema jõuab 95ga sõites enam-vähem samaks ajaks Tartusse kui kihutajad. Kõige imelisem on see, et lõpuks andsid mehed alla! Kõigepealt proovis ta loogikaga ("pidevad möödasõidu ootamised võtavad kiiruse nagunii maha"), kui see ei mõjunud, siis pööras füüsikareeglid pea peale ("no ma ei tea, aga minu puhul need igal juhul ei kehti!") ja lõpuks tõi mängu naiselikud relvad ("see on teie mehelik ego, mis ei lasegi teil asjast aru saada!").

"Ma arvan, et Iivi sobib suurepäraselt meeste seltskonda: vaheda mõistusega, terava ütlemisega ja samas atraktiivne naine. Ja loomulikult alati tähelepanu keskpunktis," räägib Tammemäe.

Iivi on väga energiline ja alati heatujuline naisterahvas. Ta on sellist eestvedaja tüüpi, organiseerija.

Oma ostuosakonnas käivad nad terve meeskonnaga tihti koolitustel ning teevad ühisüritusi. Iivil on hea omadus asju mitte pooleli jätta. Tihti, kui mehed hakkavad vaatama, et lõunaaeg hakkab kätte jõudma või kell ligineb viiele, käratab Iivi, et tehku asjad ikka enne lõpuni ja siis mingu laiali. Aga hea juht on ta Selverile kindlasti, muidu me ei oleks teda valinud.

Ta on käinud minu camino juhtimiskoolitusel Hispaanias ehk siis astunud, seljakott seljas, Camino de Santiagol. Tänaseks on Iivi minu hea sõber, kellega kohe kindlasti aeg-ajalt kohtun, et juttu rääkida ja klaasike head veini juua.

Mina alati imestan, kui "küla pealt" kuulen Iivist kui "karmist tegijast". Minul on au tunda Iivit, kes on hooliv, rõõmsameelne ja ülinaiselik. Loomulikult ärinaisele kohaselt konkreetne ja nõudlik nii enda kui ka teiste suhtes.

Otse ütleja on ta ka. Müügimeestel endale midagi "pähe määrida" ei lase. Rumalat juttu ei kannata. Aga seda temalt kui praeguselt Selveri ostudirektorilt ongi oodatud.

Ma arvan, et üks hea juht võtab kõike elus ettetulevat kui põnevat väljakutset. Plaan peab olema, kui aga avanevad uued võimalused või tekivad uued ideed, siis teeme ära.

Iivi on inimene, kes julgeb nii endale kui ka alluvatele seada kõrgeid eesmärke ja nende elluviimisel on ta väga järjekindel ning nõudlik nii iseenda kui ka teiste suhtes. Iivit iseloomustab ka võime kiirelt ja julgelt otsustada, see on kindlasti teda senises karjääris aidanud.

Iivi on väga aktiivne inimene, ka vabal ajal peab ta kogu aeg midagi tegema, lihtsalt niisama olla talle ilmselt ei meeldi. Nii et, kes teeb see jõuab.